1. Jubileinõi. 2. Viola. 3. General Sikorsky
4. Minister 5. Romantika 6. Ville de Lyon
7. Valge Daam 8. Huldine 9. Negus
10. Piilu 11. Etoile Violette 12. Niobe
13. ? 14. Aljonushka

 

 

ELULÕNGADE EEST HOOLITSEMINE EI OLE KEERULINE

Suureõieliste elulõngade kasvatamiseks sobib päikesepaisteline ja tuulevaikne koht. Reeglina kasvatatakse elulõngu seinte, lehtlate, tarade ja varikäikude ääres. Elulõngad võivad kasvada ka puuvõrasse. Hilised sordid tuleks istutada rohkem päikese kätte. Varasemad sordid võiks istutada ka mõningase varjuga kohta.

Elulõngade juured vajavad jahedust, taimede alused tuleks katta kivide või püsililledega. Lõunapoolsete seinte äärde istutatuna võivad elulõngad saada kannatada liigse kuumuse tõttu. Parem oleks, kui keskpäeval langeks elulõngadele peale kerge vari.

ISTUTAMINE

Auk kaevatakse vundamendist 40…50 cm kaugusele. Nii ei kahjusta liigne kuivus taimi. NB! Ka räästavesi ei tohi neile peale tilkuda. Tugivõrestikud või -traadid kinnitatakse seinast 25 cm eemale, siis piisab elulõngadele õhku ja saavad areneda kõrvalharud. Puu võrasse kasvamiseks istutatakse elulõngad ca 1 m kaugusele puutüvest. Elulõngu istutatakse soovi korral ritta 0,5…2,0 m vahedega (olenevalt sordi kasvust). Auk olgu 1 m sügav ja 80 cm läbimõõdus. Põhja pannakse ca 15 cm kruusa drenaazhiks, siis 30 cm kinnitallatud orgaanikat (puulehed, kõdusõnnik, oksarisu jne.). Edasi täidetakse auk rammusa mullaga, kuhu lisatakse labidatäis tuhka ja 200 g kustutatud lupja või 300 g kriiti. Väetistest lisatakse 100 g nitrofoskat ning 100 g superfosfaati. Segatakse kõik hoolikalt läbi ja tallatakse kergelt kinni. Taim istutatakse nii, et kuni 2 esimest pungapaari jääks mulla sisse. Nõrkade istikute puhul peaks võrse alge jääma mulla pinnale. Istutamise ajal ei tohi võrse murduda.

VÄETAMINE

Elulõngad kasvavad intensiivset ja vajavad rammusat mulda. Sügisel anda igale põõsale 50 g superfosfaati ja 50 g kaaliväetist. Kevadel antakse 1…2 peotäit lämmastikväetist. Kastmisvette segatakse 1× nädalas kastekannu kohta 20 g liitväetist. Võib kasutada ka sõnnikuleotist. Eriti tugevasti tuleb väetada vanu taimi, kes rohkesti ja pikalt õitsevad.

KASTMINE

Elulõngad armastavad suvise kasvu ajal niisket mulda. Kuival ajal ja/või kuiva pinnase korral kasta sedavõrd, et muld läbi ei kuivaks. Elulõngade juured ulatuvad sügavale ja seepärast tuleb kasta vett mitte kokku hoides. Selleks, et olla kindel vee jõudmises ka juurte alumise osani, tuleks kangiga lüüa ümber taime auke ja valada nendesse vett. Kangiga jõuliselt toimetades jälgi, et elulõnga juured kannatada ei saaks ( ümberringi õpetusi jagavatest kodakondsetest katsu samuti mööda lüüa!)

LÕIKAMINE

  1. Jackmanni ja viticella rühma (paljud tuntud sordid) sordid lõigatakse sügisel tugevasti tagasi jättes alles 2…3 tugevat pungapaari võrsele. Nõrgad võrsed kõrvaldatakse.
  2. Lanuginosa rühma ( näit. Nadezhda) sordid lõigatakse sügisel 50 cm kõrguselt
  3. Patens ja florida rühma (näit. Nelly Moser) sordid õitsevad eelmise aasta võrsetel ja neil kärbitakse vaid puitumata ladvad. Kuid ka neid võib tugevasti tagasi lõigata, siis nad alustavad õitsemist pisut hiljem, aga õitsevad nad ikkagi.

Õitsemise ergutamiseks tuleb vanu põõsaid ümber istutada ja jagada.

KATMINE

Katmata elulõngade pungad saavad talvel reeglina kannatada ja õitsemine on suvel vilets. Katmist alustatakse septembri lõpust. Eemaldatakse juurtelt kivid. Lõigatakse võrsed tagasi.

Kui muld on külmunud, kaetakse see 30 cm paksuse lehevaibaga, mineraalvatiga või laastudega. Pealt kaetakse kogu talvekate kile või tõrvapapiga, et talvekate ei märguks.

Kevadel hakatakse kord-korralt katet eemaldama. Ettevaatust, võrsed võivad olla juba pikad!