Kopsurohi Pulmonaria sp.

Harilik kopsurohi ´Sissinghurst White´Pulmonaria officinalis.

Kopsurohud on igati asjalikud püsikud kaunistama hämarat kasvukohta. Valides erinevaid liike ja sorte saab leida endale sobiva õievärvusega taimi. Kopsurohtude seas on ka kirjulehelisi vorme. Kopsurohud on üsna varakevadised õitsejad. Eestis looduses laialt levinud hariliku kopsurohu (P. officinalis) ürti on rahvameditsiinis kasutatud köhavastase ja röga lahtistava vahendina. Kui sul on huvi, siis klõpsa siia ja sa satud lehele, kus on kirjeldatud kopsurohu nime saamislugu ja müstikat tema ravivõime kohta.
Kopsurohud armastavad parasniisket mulda, mida ei ohusta liigvesi. Poolvari on neile parim. On pikaealised. Külma nad ei karda, aga teod võivad nende eluküünla kustutada. Kevadel tuleks taimelt vajadusel eemaldada talve läbi pea-aegu igihaljana püsinud lehed, mis reeglina kevadel siiski üsna räsitud välja näevad. Teist korda tuleb paljudel juhtudel lehed maha lõigata kohe peale õitsemist. Sama lõikamisega eemaldatakse ka vanad õisikuvarred. Uued, värvikad ja ilusad lehed püsivad nüüd pilkupüüdvatena kuni hilissügiseni.
Kopsurohtude lehti saab edukalt kasutada lilleseadetes. Tasapisi on hakanud ilmnema suundumus, et sordiaretuses on üha rohkem tähelepanu pööratud kopsurohtude uute sortide aretamisele. Põhikonkurendid - hostad - olevat igavalt ühenäolised. Kopsurohud olla põnevamalt eriilmelisemad. Suve teisel poolel võib jahukaste hakata kopsurohtudele liiga tegema. Õnneks ei
esine seda probleemi igal aastal. Liiatigi püütakse uute sortide aretamisel tõsta nende haiguskindlust. Ennetav pritsimine mõne fungitsiidiga ei tee paha, kui eelmisel aastal oli antud taimega jahukaste probleem. Proovida võid ka järgnevat võtet. Kohe pärast õitsemist, kui oled kopsurohtudel eemaldanud vanad lehed, hakka neid iga nädal pritsima lahjendatud piimaga. Piserdamise võid lõpetada, kui lehed on saavutanud täissuuruse. Kui hoiad sellel ajal mulla pidevalt niiske ja taimed ei ole tihedalt kokku surutud, siis tõenäoliselt läheb asi kenasti korda.
Kuival ajal vajavad kopsurohud kastmist. Vee nappusel nende lehed närbuvad. Peale ohtrat kastmist turgor taastub, aga puhmiku kompaktne kuju võib saada kannatada. Kasta tuleb ohtrasti, aga vett ei maksa valada puhmikule. Kasta nii, et vesi satuks lombina puhmiku ümber, aga lehed jääksid kuivaks. Nii jääb puhmik kenasti kikki ega vaju laiali.

Kopsurohtudest võiks aias olla:
Tumeda kopsurohu valge vorm -
Pulmonaria obscura var. alba. See on kevadel varakult õidepuhkev kopsurohi. Õied on valged, sarnanevad vägagi kerapriimulale. Suured, piklikud, rohelised lehed moodustavad suvel pilkupüüdva puhma. Kõrgus 35 cm.
Punane kopsurohi - P. rubra. Õitseb samuti kevadel. Õied on punased. Lehed eelmisest liigist tunduvalt väiksemad. Kõrgus kuni 30 cm. Tema tuntuim sort on ´David Ward´, kelle lehed on valge kandiga. Tema on väga ilus just õitsemise ajal. Meie aias on see sort osutunud jahukasteõrnaks.

´David Ward´on õitsemise ajal igati asjalik taim.

Kirjulehine kopsurohi - P. saccharata. Õied alul lillakasroosad, vananedes muutuvad siniseks. Piklikud lehed on kreemvalgete laikudega. Kõrgus 30 cm. Selle liigi tuntuim sort paljude seas on kahtlemata ´Mrs Moon´. Hoopis vähemtuntud on 1965. a. tutvustatud sort ´Pink Haze´. Sellel sordil on 2 korda suuremad õied, kui tavaliselt. Pealegi on need õied tõeliselt kahevärvilised: üldiselt roosad, aga keskosas sinised. Lisaks on kroonlehtede ääred lokilised.
Paljundamiseks: jagatakse varakevadel või sügisel.

Kui sul on kiire internetiühendus, siis siia vajutades avaneb valik kopsurohtude pilte.Hübriidsortide tutvustust näed siia vajutades.