Taime nimetus eesti keeles.

Taime nimetus ladina keeles.

Istiku kõrgus,m.

Harude arv,tk.

Hind,
EUR

Taime lühikirjeldus.

Aroonia must

Aronia melanocarpa

0,7
tüvipuu

5...6
1

.-
20.-

Söödavad viljad. Ilus sügisvärv. Vähenõudlik. H= 3m.
Tüvipuuks (pihlaka alusel) poogitud ca. 2 m kõrgusele.

Astelpaju

Hippophaé rhamnoides

1

1...3

10.-

Päike.

Budleja Davidi

Buddleja davidii

-

-

-

suve II pool sinised, valged või roosad õieküünlad. Päike

Deutsia kare



Deutsia kaunis

Deutzia scabra
"Pink Pom-Pom"
“Plena"
"Pride of Rochester" "
D. gracilis "Nikko”

0,9
0,9
1,0
1,2
0,5

3…5
3...5
3...5
5...8
3...5

-
8.-
-
8.-
-

Rikkalikult valgeid kuni roosakaid täidisõisi. Juuni lõpp. Päike. Kasvab ka kruusal. Deutsiad õitsevad sellisel ajal, kui aias on vähe õitsvaid taimi. H=1,5 m
Valged täidisõied. H=2,5 m
Kõige kasinama kasvuga deutsia .

Ebajasmiin harilik

Phil. coronarius “Compactus”

.

5…8

.-

Moodustab kerakujulise tiheda põõsa. Ei õitse. Sobib hekiks

Ebajasmiin harilik

Philadelphus coronarius

1,2
1,5

2…3
2...3

5.-
16.-

Valged lõhnavad õied. Oksad väga haprad. H=3,5 m.

Ebajasmiin kollaselehine

Philadelphus coronarius “Aureus"
"Innocence"

-
0,4
0,5

-
3…5
3...5

-
3,2
-

Erkkollaste lehtedega kompaktne põõsas
Lehed kollasekirjud, õied lõhnavad tugevasti. H=2,5m.

Ebajasmiinid lihtõielised

Philadelphus "Variegatus"
"Belle Etoile"
"Silberregen"

0,4
0,7
0,4

2...3
2...3
2...3

3,2
.-
-

Kirjulehine sort. Valged lihtõied. Reeglina lõhnavad.
Õite keskosas punakas laik. Suured õied..
Suured ühekordsed lõhnavad õied

Ebajasmiinid täidisõielised

Philadelphus "Virginal"
"Frosty Morn"

0,8/1,4
0,4

3…5

5.-/ 7.-
-

Valged täidisõied.
.

Ebaküdoonia jaapani

Chaenomeles japonica
"Sargentii"

0,8
0,4

2…3
2...3

.-

Oranzhpunased õied. Viljad valmivad hilja, on head
moosiks ja siirupiks. Päike.

Ebaküdoonia kaunis

Chaenomeles × superba
"Etna"
"Pink Lady"
"Nivalis"

-
0,4
0,5
0,8...1,0

-
3...5
3…5
2...3

-
6.-
.-
.-

Rammus liivsavi muld. Päike. Maja lõunaküljele.
Säravpunased õied.
Roosad õied.
Valged õied

Enelas

Spiraea jap. "Albiflora"

0,2

3...5

-

Tihe kääbik valgete õitega.H=0,4

Enelas

Spiraea japonica "Arnold"
“Anthony Waterer"

0,6
0,6

5...8
3…5

.-
-

T. punased õied. Juuli - august. Päike-½vari. H=0,6 m.

Enelas

Spiraea japonica "Crispa"

0,4

3...5

-

Saagjate leheservadega ja roosade õitega.

Enelas

Spiraea japonica “Froebelii”

0,4

3…5

-

Lillakas-roosad õied.

Enelas

Spiraea jap “Golden Princess”

0,15

5…8

.-

Õied heleroosad. Lehed kollased. H= 30…50 cm.

Enelas

Spiraea japonica “Goldflame"
"Flaming Mound”

0,3
0,3

3...5
3…5

-
.-

Õied roosad. Lehed oranzhid, punased ladvast. H=50-80 cm.
Sarnaneb eelmisega, aga värvid veelgi erksamad .

Enelas

Spiraea japonica “Goldmound”

0,6

5…8

2,6

Õied heleroosad Lehed pidevalt erkkollased. H= 30…60 cm.

Enelas

Spiraea jap “Little Princess”

0,6

5…8

2,6

Õied roosad, õitseb väga rikkalikult. Juuni-juuli. H=50…80cm

Enelas

Spiraea japonica “Macrophylla”

0,6

3…5

-

Lehed põõsal alt üles roh-kol-punane.Sügiselpunased.H=1m.

Enelas

Spiraea japonica “Shirobana”

0,3

3…5

-

Õied osa valged, osa roosad, osa punased. Päike.H=0,6 m

Enelas nipponi

Spiraea nipponica
"Gerlve´s Rainbow"
“Snowmound"
"June Bride”

1,0
0,6
0,4
0,8

3...5
5...8
5…6
3...5

-
3.-
.-
.-

Liik ise on väga külmakindel. Valged õisikud.
Lehestik värvikas-kollase, pronksja, rohelisekirjud. H=1m.
Valged õied, oksad justkui lumised. Päike, kuiv. H=1,5 m.
Eelmisest madalam. Õierikas. H=0,6m.

Enelas kaselehine

Spiraea betulifolia “Tor”

0,4

5…8

3,5

Valgete õiekobaratega ümar põõsas. Ümarad kaunid lehed.

Enelas tuhkur

Spiraea x cinerea “Grefsheim”

0,6
1,0

5…8
5...8

.-
.-

Valged väiksed õied. Väga rikkalikult. Sobib astangu äärele. Päike-½vari. H=1,2 m.

Enelas võnk-pärg-

Stephanandra incisa

0,9

3...5

.-

Maani kaarduvate okste, lõhestunud lehtedega, laiuv põõsas

Enelas võnk-pärg-

Stephanandra incisa “Crispa”

0,5

3…5

3.-

Sobib astangu äärele. Vähenõudlik. Rohi läbi ei kasva. Tihe

Enelas värd-

Spiraea × vanhouttei
"Gold Fountain"
"Pink Ice"

1,0
0,5
0,5

5...8
2...3
2...3

-
-
-

Suured valged õied piki võrseid. Omapärase kujuga lehed.
Oranzhid-kollased lehed. Juunis valged õied. H=1,5
Sitsiliselt valgekirjud lehed, võrsete tipud roosad.

Eerika

Erica carnea "Isabell"

0,15

2...3

.-

Kevadtalvel õitsev valgeõieline sort.Happeline pinnas.

Forsüütia looklev

Forsythia suspensa

.

3…5

-

Kollased õied enne lehtumist. Oksad hoiavad allapoole.

Forsüütia värd-

Forsythia x intermedia
"Lynwood"
"Golden Times"
"Goldzauber"
"Spectabilis"
"Robusta"

-
1,2
0,8
0,6
0,8
0,5

-
2...3
2...3
2...3
2...3
2...3

-
-
25.-
-
-

Kollased õied enne lehtumist. Päike. Rammus muld. Erinevate sortide kõrgused erinevad.
Ilusad rohelise/kollase kirjud lehed. Kollased õied.

Traditsiooniline vana (järelikult hea) sort.
Väga suurte munakollaste õitega.

Fotiinia karvane

Photinia villosa

1,0

2...3

.-

Valged õied, rusked noored lehed, punased "marjad", varieeruv sügisvärv. H=3m.

Habeõis sinine

Caryopteris × clandonensis ´Heavenly Blue´

0,3...0,4

2...3

-

Päike. Siniste õitega poolpõõsas. Õitseb sügise hakul. Kevadel lõigata tugevasti tagasi. H=1m.

Hobukastan harilik




Hob.kast. punane
Paawi hob.kastan

Aesculus hippocastanum
"Baumannii"
"Digitata"
"Laciniata"
"Monstrosa"
A. × carnea "Briotii"
A.pavia "Koehnei"

1,2/1,4

1,5
0,5
0,5
1,2
0,5

1
1
1
1
1
1
1

8.-/10.-

.-
.-
.-
.-
25.-

Päike-½ vari. Ei kannata liivast, kuiva mulda ja soola
Liigist väiksem puu. Täidisõieline
Omapärased, viisnurkse moega lehed
Hästi lõhised lehed (narmad). Kasv aeglane.
Kääbik. Ilusad voldilised lehed. Bonsai.
Punaste õieküünaldega hobukastan.
Voldiliste lehtedega ja roosade õisikutega väike puu .

Hortensia aed-

Hydrangea paniculata
“Grandiflora”
"Kyushu"
"Pink Diamond"
"Limelight"
"Mustila"
"Little Lime"
"Pinky Winky "
"Mega Mindy"
"Praecox "
"Vanilla Fraise"
"Bobo"

-
0,6
0,3
0,6
0,8
1,3
0,5
0,5
0,5
0,5
0,7
0,4

-
2…3
2...3
2...3
2..3
2...3
2...3
2...3
2...3
2...3
2...3
2...3

-
.-
-
.-
.-
10.-
.-
-
.-
.-
-
-

-
Valged, hiljem roosakaks värvuvad õied. Kevadel tagasi lõigata. Rammus muld. ½vari.
Esimesest suuremad õied.
Alul rohekad õisikud. Rohkelt ja suured.
Võimsa õitsemisega Soome sort.
´Limelight´i väike koopia. H=1m
Omapäraste roosakate õisikutega.
Püstised õisikud alul valged, hiljem roosad. H=1,2 m.
Kõige varasem ja kauem õitseja. H=1,5 m.
Suured õisikud värvuvad roosaks.
Valged õisikud värvuvad hiljem h.roosaks. H=0,7m.

Hortensia karvane

Hydrangea aspera ssp. Aspera

-

2...3

-

Hallikasrohelised kuni punakad karvased, hõbedase allküljega lehed. Hortensiate kuningas.

Hortensia puis-

Hydrangea arborescens “Grandiflora”

-
1,0

-
3…5

-
.-

Valged suured esinduslikud õiekobarad ¨ 10...15 cm. H= 1,5…2 m.

Hortensia puis-

Hydrangea arborescens “Annabelle”

-
0,4

-
3...5

.-
-

Kuni 25 cm läbimõõduga õisikud on augustis avanedes rohekasvalged, muutuvad valgek., Külmakindlam kui liik.

Hortensia suurelehine

Hydrangea macrophylla

0,5...0,6

5...8

.-

Roosad suured õisikud. Õitseb kaua, ilus sügisvärv. Viljakas, niiske muld. Luualt pärit üsna talvekindel kloon.

Jalakas hollandi
Jalakas põld-

Ulmus×hollandica "Wredei"
Ulmus minor
"Jacqueline Hillier"
"Viminalis Aurea"

1,5

0,5
0,5

1

2...3
1...3

30.-

.-
.-

Erkkollaste keerdus lehtedega sammasjas puu.

Väga ilusa lehestikuga põõsake. Aiabonsai. H=1...2 m.
Sarnaneb ´Wredei´le

Jalakas leina -

Ulmus glabra "Camperdownii"

T2,0

1

.-

Majesteetlikud rippoksalised puud. Korralik istik.

Jalakas püramiid-

Ulmus glabra var.fastigiata

4,5

1...3

-

Sihvakas, püramiidne, suurte lehtedega puu.

Juudapuulehik jaapani

Cercidiphyllum japonicum
"Amazing Grace"
"Pendulum"
"Rotfuchs"

0,5...0,6
1,0
1,8
1,0

2...3
2...3
1
2...3

-
.-
.-
30.-

Kena lehestikuga puu. Päike. Ei talu kuiva tuult. Sügisvärv.
Ornamentaalse lehestikuga leinapuu, üsna mahukas.
Rippoksaline puu. Sügisel lehed kollased.
Kitsas sammas purpursete lehtedega.

Kanarbik harilik

Calluna vulgaris "Silver Knight"

-

2...3

.-

Õitsevad sügisel. Halli lehestikuga sort. Happeline pinnas

Kased (punane, lõhislehine, leina)

Betula sp.
"Schneverdinger Goldbir",
"Trost`s Dwarf"
"Purpurea"
"Youngii"
"Laciniata"

-
3,5...4
0,5
-
2,5
2,0..4,0

-
1
1
1
1
1

-
.-

-
.-
.-

Kased on sedavõrd kaunid, et neid ei maksaks unustada soolopuu valikul. Eriti, kui pinnas on niiskemapoolne.
Lõhislehine kääbus.
Punaselehine.
Leina.
Lõhislehine .

Kask himaalaja

Betula utilis "Doorenbos"
var.jacquemonti

2,5
1,2

1
1

.-

Lahtikooruva koorega puu.
Helevalge koorega, suurte lehtedega keskm.puu.

Kerria jaapani

Kerria japonica "Picta"

0,8

2...3

-

Püstiste okste ja ovaalsete, valge kandiga lehtedega põõsas.

Kibuvits pun.lehine

Rosa glauca

0,5

2..3

-

Lehed, viljad, õied punased. Juurevõsu ei anna. H=2 m.

Kikkapuu lamedarootsuline

Euonymus planipes

1,0
0,8

1
1...3

12.-
.-

Tihe, ilusate pungadega, efektsete viljadega ja ilusa sügisvärviga põõsas või väike puu.

Kikkapuu tiivuline


Kikkapuu korgi

Euonymus alatus
"Compactus"

E. phellomanus

0,4; 0,6
0,5
T1,8
1,5

3…5
3...5
1
2...3

-
.-
35.-
.-

Külmakindel, põuakindel. Lubjarikas, viljakas muld.
Fantastiline sügisvärv. Tihe põõsas. H=1,5m
Väike keraja võraga puu. Punased viljad ja erk sügisvärv.
Suur põõsas. Sügiseti väga rohkelt roosasid viljakupraid.

Kikkapuu Fortune'i

Euonymus fortunei 'Variegatus'
"Emerald Gaiety"

0,3
0,3

3...5
3...5

.-

Väikesed ovaalsed valge servaga lehed värvuvad talvel roosakaks. Roni- ja pinnakattetaim.

Kikkapuu Fortune'i

Euonymus fortunei ´Variegata´
'Emerald 'n’ Gold'
"Hoogi" GOLDEN HARLEQUIN

0,4
0,4
0,4

3...5
-
3...5

.-
.-
.-

Ovaalsed hallikasrohelised lehed on kuldkollase-kirjud. Üks kõige armastatumaid kääbuspõõsaid.
Kaunid kollase- ja roheliseträpsulised lehed.

Kikkapuu harilik

Euonymus europaeus
´Red Cascade´

1,3
0,8...1,0

1
1

8.-
-

Kõiketaluv suur põõsas. Ilusad viljad ja sügisvärv.
Ilusad viljad, rohkesti ja sügisvärv. H=3 m.

Kletra lepalehine

Clethra alnifolia
"Pink Spire"

0,5...0,7
0,3

1...3
1...3

.-
.-

Tihe, valgete õisikutega (juulis) põõsamütsakas. Hurmav lõhn. Roosad õieküünlad. Niiskem pinnas, päike ½ vari.

Kobarküüvits Walteri

Leucothoe walteri "Rainbow"
"Curly Red"

0,8
0,3

1...3
1...3

.-
.-

Kirjulehine igihaljas taim. Värvikas. Happeline muld. H=0,8m.
Igihaljas, punased lokilised lehed.

Kolkviitsia

Kolkwitzia amabilis “Rosea”

0,5...0,8

3...5

.-

Roosad õied. Juuni-juuli, väga rikkalikult ja kaunilt. H=2 m.

Kontpuu siberi

Cornus alba
“Elegantissima”

1,8
0,6

2…3
3...5

.-
-

Märjem kasvukoht. Päike- ½ vari. Talvel võrsed punased.
Hallikasrohelised lehed kitsa valge kandiga.

Kontpuu siberi

Cornus alba "Aurea"

1,3-1,5

5...8

-

Kollased lehed. Märjem kasvukoht.

Kontpuu siberi

Cornus alba “Variegata”
"Sibirica Variegata"

0,5
0,3

2…3
2...3

-
-

Lehed valgekirjud. Märjem kasvukoht. Päike-½ vari. H=3
Madalakasvuline valgekirjulehine sort H=1,5 m

Kontpuu siberi

Cornus alba "Gouchaultii",
“Spaethii”

1,2
0,8...1,0

3…5
2...3

-
-

Lehed kollasekirjud. Märjem rammus muld. Päike. H=2m.
Eelmisega väga sarnane sort.

Kontpuu siberi

Cornus alba "Kesselringii"
"Sibirica"
"Siberian Pearls"

1,5...1,8

0,5

3...5

3...5

-

-

Oksad talvel mustjaspunased. Märjem kasvukoht. Päike. H=1,5 m.
Sügisel punased lehed ja valgete viljade kobarad.

Kontpuu kirss-

Cornus mas ´Tricolor´
"Kazanlak"
"Jolico"
"Pioneer"
"Yellow"

0,6
0,6
0,5
0,5
1,4

1
2...3
2...3
2...3
2...3

.-
.-
-
.-
.-

Mitut värvi kirjud lehed, söödavad viljad
Viljapuu, viljad väga suured, pirnjad.
Viljapuuna kasvatatav sort. Viljad suured.
Viljad suured, pirnjad.
Kollased lehed.

Kontpuu suur

Cornus controversa "Variegata"

0,4

1

.-

Hinnatud kirjulehine soolopuu.

Kontpuu verev

C. sanguinea "Midwinter Fire"

1,5

5...8

-

Omapärase võrsevärviga talvel

Kontpuu võsund-

Cornus stolonifera "Kelseyi"

0,4

2...3

.-

Tihe põõsake kelle võrsed on talvel kollased. H=0,7

Kukerpuu harilik

Berberis vulgaris "Atropurpurea"

1,0

2...3

.-

Purpursete lehtedega. Sobib hekiks.

Kukerpuu Thunbergi

Berberis thunbergii

0,6

5…8

-

Kollaste õitega hinnatud ilupõõsas.

Kukerpuu Thunbergi kollaselehised sordid

Berberis thunbergii "Goldalita", "Aurea"
"Lime Star"
"Golden Zwerg"
"Sunsation"

0,4
0,3...0,4
0,4
-
0,3...0,4

5...8
5...8
5...8
-
5...8

-
4,5
8.-
-
-

-
Erkkollaste lehtedega kuni 1 m kõrgune tihe põõsas.
Laimikollased lehed, väike põõsake.
-
Punase sügisvärviga kollaselehine sort.

Kukerpuu Thunbergi oranzhilehised sordid

Berberis thunbergii
"Admiration"
"Orange Beskid"
"Orange Ice"
"Orange Dream"

-
0,3
0,6
0,5
0,8

-
2...3
2...3
2...3
2...3

-
.-
.-
.-
.-

-
Põõsakese lehed on oranzhid.
Kuni 1,2 m kõrgune oranzh põõsas.
Leegipunaste lehtedega uuem sort. Väike põõsas.
Tillukeste oranzhpunaste lehtedega väike põõsake.

Kukerpuu Thunbergi pun.lehised

Berberis thunbergii
"Golden Ring"
"Carmen"

-
0,7
0,8

-
2...3
2...3

-
-
-

-
"Golden Ring"- punaste lehtedega, mille äärtes on kollane kant, muidu nagu "Carmen" (purpurpunane).

Kukerpuu Thun. sammassordid

Berberis thunbergii "Red Pillar"
"Helmond Pillar"
"Maria"
"Orange Rocket"

0,7
0,5
0,5
0,7

2...3
2...3
2...3
2...3

8.-
.-
.-
8.-

Punane sammasjas kukerpuu kõrgusega ca 1 m
Mustjaspunaste lehtedega sammas. H=1,5m.
Kollane sammas või kitsas "vaas". Sügisel punane. H=2,5 m.
Oranž sammas. Sügisel leekivpunane. H=2m.

Kukerpuu Thunbergi roosakirjute lehtedega

Berberis thunbergii
"Rose Glow"
"Pink Queen"
"Pink Attraction"
"Rosetta"

-
0,5
0,5
0,5
0,7

-
2...3
2...3
2...3
2...3

-
-
-
-
.-

-
Noored võrsed suve teisel poolel roosakirjute lehtedega.
lehtedel roosakaspunased laigud.
H=1,5 m.
H=1,5 m.

Kukerpuu Thun. pun.lehised kääbused

Berberis thun. "Ruby Star"
“Red Carpet”
"Bagatelle"
"Concorde"
"Atropurpurea Nana"

0,2
0,4
0,25
0,3
0,25...0,30

2...3
2...3
5...8
5...8
5...8

.-
.-
-
-
.-

Veripunane tilluke kera. H=0,3 m. Päike. Uudissort!
Punaselehine pinnakattetaim. Päike.
Väga kompaktsed purpursete lehtedega põõsakesed
Tumepurpurne kääbik. Sügisel leekivpunane. H=0,6 m
-

Kukerpuu Thunbergi

Berberis thunbergii
“Atropurpurea”

-
0,6

-
2…3

-
.-

Kollaste õitega, tuhmide, punaste lehtedega sort. Õitseb mais. Sobib ka hekiks.

Kukerpuud igihaljad

Berberis frikartii "Telstar"
Berberis media "Red Jewel"

-
-

2...5
-

.-
-

Igihalja rohelise või punase lehestikuga madalad põõsad (0,4 ja 0,8 m). Õied kollased. Päike, soojem kasvukoht.

Kuldvihm harilik
Kuldvihm värd-
Kuldvihm alpi

Laburnum anagyroides
"Vossii"
L.alpinum "Pendulum"

0,8
T1,5
T1,8

1
1
1

-
.-
30.-

Kollased rippuvad õiekobarad. Jänesed armastavad koort.
Pikemad õisikud.
Rippoksaline leinapuu, õitseb nagu kuldvihm ikka.

Kuradipuu

Aralia elata

0,7

1

-

Palmi meenutav tuntud ravimtaim. Päike-½ vari. Niiske muld.

Kurdlehine kibuvits

Rosa rugosa

0,6

2…3

-

Roosad õied. Kasvab liivadel. Sobib mereäärseks hekiks.

Kurdlehine kibuvits

Rosa rugosa “Alba”

0,6

2…3

-

Valged õied. H= 2 m.

Kuslapuu

Lonicera "Honey Baby"

0,4

3...5

-

Madal põõsas kollaste õitega. Sobib aiavaasi, rõdukasti.

Kuslapuu helkiv

Lonicera nitida

0,8

5...8

.-

Igihaljas. Sobib pinnakatteks.

Kuslapuu lõhnav

Lonicera caprifolium "Inga"

1,0

2...3

-

sarnaneb lõhnavale kuslapuule

Kuslapuu madal

Lonicera pileata

0,35

2...3

5.-/10.-

Igihaljas pinnakattetaim.Tugevasti laiuv põõsas. H=50cm

Kuslapuu peitõieline

Lonicera involucrata “Lycsele”

1,5

3…5

-

Lehtub kevadel esimesena. Sobib hekiks. Võimsa ja kiire kasvuga. Talub igasugust mulda ja niiskust. H=2m.

Kuslapuu söödav

Lonicera caerulea var. edulis

0,6

3…8

.-

Sassis okstega põõsas. Viljad pikergused, tumesinised, maitsvad. Lubjarikas muld. Talub varju. H=1 m.

Kuslapuu tatari

Lonicera tatarica

1,5

2…3

-

Roosad õied. Talub varju, mulla kuivust. Punased- kollased marjad. Mõrud. H=2m.

Kuslapuu väänduv

Lonicera periclymenum

0,8

1...3

-

Roniva loomuga kuslapuud leiad "Ronitaimede" tabelist

Lavendel tähk-

Lavandula angustifolia

0,2

2...3

-

Poolpõõsas. Hinnatud lõhnataim. Lavendelsinised õied.

Leeder kanada

Sambucus canadensis "Aurea"

0,8

1...3

-

kollased lehed.

Leeder must

Sambucus nigra "Aurea",
"Laciniata"
"Madonna"
"Black Beauty"
"Black Lace"
"Thundercloud"
"Pulverulenta"

0,5
0,6
0,6
0,6
0,5
0,5
0,7

3...5
3...5

3...5
3...5
2...3

.
5.-
-
.-
.-
-
.-

Leedrid kasvavad ka varjulises kohas. Saadaval kollaselehine, lõhislehine, kirjulehine ja purpurlehine must leeder. Valged Rohelise- kollase laigulised lehed.
Tugevalt lõhestunud purpursed lehed. Roosad õied.
Eelmisest veelgi kitsamad lehed. Roosakad õisikud.
Eelmisest tumedamate lehtedega. Roosad õied.
Justkui tuhksuhkruga üleraputatud lehed.

Leeder punane

Sambucus racemosa
"Sutherland Gold"
"Tenuifolia"

-
-
0,2

-
-
3...5

-
-
.-

-
Väga omapärase kuldkollase lehestikuga põõsas.
Põõsa lehed on moondunud narmasteks.

Leetpõõsaste liigid ja sordid.

Genista lydia
G.pilosa "Vancouver Gold”

0,3
0,3

3…5
1...3

.-
.-

Kollased õied.
Õitseb väga rikkalikult.

Lepp

Alnus incana ´Laciniata´

1,7

1

.-

Vähenõudlik lõhislehine puu. Kannatab tugevat pügamist.

Liguster harilik

Ligustrum vulgaris "Aureum"

0,5

3...5

6.-

Suve läbi kollaste lehtedega. Kannatab hästi pügamist.

Liguster harilik

Ligustrum vulgaris “Atrovirens”

0,5

3…5

.-

Ilusa läikiva lehestikuga. Sobib hekiks. Päike-½ vari. H=1 m.

Liguster harilik

Ligustrum vulgaris “Variegata"
"Aureovariegata”

0,5
0,6

3…5
3...5

-
.-

Kirjud lehed. Päike-vari. Sobib ka hekiks. H=1,2
Kollasekirjute lehtedega.

Liguster harilik

Ligustrum vulgaris

0,5

3...5

-

Sobib hekiks või üksikpõõsana figuuri väljapügamiseks.

Lodjapuu harilik

Viburnum opulus
"Park Harvest"
"Xanthocarpum”
“Strömsund”

0,8
0,5
1,0
0,8

1...3
1...3
1...3
1...3

6-
-
.-
-

Söödavate punaste viljadega (rikkalikult) põõsas.
Kollased lehed, punased viljad H=3m.
Palju kollaseid viljakobaraid. Auhinnatud!
“Lumepalli “ edasiarendus.

Lodjapuu

Viburnum opulus “Compactum”

0,3

5…8

5.-

Ümar tihe põõsas

Lodjapuu

Viburnum opulus "Fastigiata"

0,7

5...8

-

Tihe sammas, sobib hekiks.

Lodjapuu aromaatne

Viburnum×carlcephalum
"Eskimo"

0,6
T1,5

1...3
1

.-

Lõhnavate, kerajate õisikutega põõsas. H=1,5..2m
Valged kerajad õisikud (ei lõhna). Niiske muld, päike.

Lodjapuu kõmri

Viburnum×bodnantense

0,6

2...3

.-

Üks vähestest talvel õitsevatest põõsastest

Lodjapuu kurdlehine

Viburnum rhytidophyllum

0,3

1...2

.-

Igihaljas põõsas aiafännidele. Päike. H=2 m.

Lodjapuu “Lumepall”

Viburnum opulus var. sterile

1,2

2...3

.-

Valged ümarad õiekobarad. Päike-vari. Niiskem muld. H=4m.

Lodjapuu villane

Viburnum lantana
´Aureum´
´Aureovariegata´

0,4
T1,3
0,5

2...3
1
2...3

-
.-
14.-

Vähenõudlik suur põõsas. H=3...4m.
Tüvele poogitud kollaste lehtedega väike puu.
Kollasekirjute lehtedega põõsas.

Lodjapuu Sargenti

Lodjapuu volt-

Viburnum sargentii "Onondaga"

V.plicatum "Newport"

1,0
-
0,4

1...3
-
1...3

.-
-
.-

Kevadel kastanpruunide lehtedega, lillakate õisikutega, punaste viljadega ja veinpunase sügisvärviga põõsas. H=2,5m
Rikkalikult valgetes õisikutes väike põõsas, ilus sügisvärv.

Lumimari hollandi

Symphoricarpos × doorenbosii
´Magic Berry´

-
0,8

-
1...3

-
-

Ammutuntud hekitaim. Valged viljad sügisel ja talvel.
Purpursete viljadega sort.

Luuderohi kolhise

Hedera colchica "Sulphur Heart"

0,6

1...3

.-

Rohelistel lehtedel kollane muster. Ilus maad mööda roomav taim.

Luudpõõsas varajane

Cytisus × praecox "Boskoop Ruby"

0,6

3...5

.-

Kaarduvate okstega väike põõsake. Punased liblikõied. Kehv, liivane pinnas. Päike. H=1m.

Läätspuu suur


Läätspuu väike

Caragana arborescens "Pendula"
"Walker"
C. frutex "Globosa"

-
T1,4/ 2,5
T 1,8
T 1,8

1
1
1
1

-
25.-/80.-
.-
20.-

-
Leinaläätspuu.
Lõhislehine leinaläätspuu.
Keraja võraga vastupidav väike puu.

Magnoolia Loebneri

Magnolia × loebneri "Leonard Messel" "Merrill"

0,8
0,8

3...5

.-

Üsna külmakindel magnoolia. Roosad õied.
Külmakindel. Valged õied enne lehtumist.

Magnoolia täht-
Magnoolia hübr.
Magnoolia vari-

Magnolia stellata "Royal Star"
Magnolia "Susan"
Magnolia tripetala

0,6
0,7
0,4

1...5
1
1

.-
.-
.-

Külmakindel, valgete, lõhnavate õitega kompaktne heitlehine Punaste õitega põõsas.
Lehed kuni 0,5 m pikad. Õied kuni 25 cm läbimõõdus.

Mahoonia läiklehine

Mahonia aquifolium
"Apollo"

0,6
0,4

2…3
2...3

.-
-

Erkkollased õied. Läikivaid igihaljaid lehti kevadel varjutada.
Rikkalikult kollaseid ja lõhnavaid õisi.

Mandlipuu kolmehõlmaline

Prunus triloba

T1,5

1

-

Väga ilusad roosad täidisõied enne lehtimist. Ei talu nätsket pinnast.

Mandlipuu väike

Prunus tenella"Firehill"

1,7

3...8

.-

Punased õied varakevadel. Kvaliteetsed istikud.

Naistepuna

Hypericum “Hidcote”

.

3...8

.-

Pool-igihaljas tihe põõsas. Punased viljad. H= 0,5m.

Nõiapuu värd-

Hamamelis × interm. "Diane"
"Orange Beauty"

0,9
1,0

2...3
2...3

.-
20.-

Lume minekul punaste tuustidega õitsev ja tugevasti lõhnav.
Oranžid lõhnavad õied, kollane/oranž sügisvärv.

Näsiniin harilik

Daphne mezereum

1,0

1...3

.-

Roosade õitega aias esimesena kevadel õitsev põõsas.

Näsiniin palu

N. Schlyteri

Daphne cneorum
´Variegata´
D.×schlyteri ´Hans Bauer´
´Maria´

0,15
0,15
0,15
0.15

2...3
2...3
1..2
1...2

-
.-
.-
9.-

Roosade õitega tilluke põõsake. H=20 cm.
Rohelised lehed valge kandiga. Roosad õied. H=20 cm.
Roosade õitega igihaljas põõsas. Võrsed kängus.H=0,4 m .Roosade õitega igihaljas põõsas. H=0,4m.

Paakspuu harilik

Rhamnus frang. "Aspleniifolia"

0,5

1...2

.-

Niitjate lehtedega väike põõsakaunitar.

Paju Boydi

Salix × boydii

0,30

1...3

9.-

Tilluke pajuke kividevahelisse prakku. H=15 cm.

Pajud rippoksalised (nn. leinapuud)

Salix caprea "Kilmarnock"
Salix purpurea "Nana"

T 1,4
1

1

.-
-

Väikesemahulised leinapuud suurte urbadega kevadel.
Punapaju, mis moodustab keraja püstise võra.

(Paju) keerdremmelgas

Salix × sepulcralis "Erythroflexuosa"

1,5

1

.-

Kollaste vink-vonkadi okstega paju.

Paju liiv-

Salix repens "Nitida"

0,6

2...3

.-

Hallide lehtedega madalalt laiuv põõsas

Paju puna- leina

Salix purpurea “Pendula”

1,6

1

.-

Õrnade okstega leinapuu. Päike. Kevadel urvad.

Paju villane
Paju helveetsia

Salix lanata
S.helvetica

0,7
0,8

2…3
1...3

6.-
7.-

Laiad hallid lehed. Suured urvad. Aeglane kiviktaimla miniatuur Päike. H= 0,7m.

Paju hõbe-

Salix alba ´Tristis´

2,5

1

.-

Lehed hõbedased. Laiuv puu. H=15 m. L = 8m.

Paju rabe-

Salix fragilis "Bullata"

2,0...3,0
0,5

1
1

45.-
5.-

Kerakujulise võraga. Populaarne Soomes. Suur istik.
Väike istik.

Paju terveservaline

Salix integra "Hakuro-nishiki"

0,4

2...3

.-

Valgete/roosade lehtedega pajusort.

Paju udaa

Salix ´Sekka´

1,0

1

.-

Kentsakate lamedate võrsetega väike põõsake.

Parukapuu harilik

Cotinus coggygria
"Royal Purple"
"Golden Spirit"

-
0,6
0,8

-
2...3
2...3

-
9.-
.-

-
Purpurpunased lehed lähevad sügisel erkpunaseks. Erkkollased lehed. Soolopõõsas. Päike.

Pihlaka leinavorm

Sorbus aucuparia "Pendula"

3,0

1

30.-

Koheva võraga rippoksaline puu

Pihlakad ilupuuna

Sorbus hybr. (Soome pihlakas).
"Aurea"
"Dodong"
"Joseph Rock"
"Pink Veil"
"Red Tips"
valge pihlakas "Magnifica"
"Lutescens"
vilmorini
kashmiiri

2,5
T1,0
2,0
1,5
2,0
1,5
T2,0
T1,5
T2,0
-

1

16.-
23.-
.-
18.-
-
.-
23.-
.-
.-
-

Saadaval erinevaid liike ja sorte.
Kollased lehed pronksja jumega. Väga dekoratiivne.
Omapärased, süg.punased lehed. Punased viljad
Kollased viljad
Roosad viljad

Rikkalikult õitsev pihlakas.
Hõbejate "lepalehtedega"
Peened lehed, valged viljad, ilus sügisvärv

Pihlakad söödavate marjadega

"Granatnaja"
"Rossica"
"Konzentra"

2,5
2,0
1,5

1
1
1

.-
.-
.-

Viljad suured, lillakad, pisut mõrudat maitset
-
Maitselt sarnaneb punasele sõstrale. Mõrusus puudub.

Pihlenelas

Sorbaria sorbifolia "Sem"

0,5

2...3

6.-

Omapärase lehevärviga sort.

Pojeng põõsas-
Rock´i pojeng

Paeonia suffruticosa (erinevad)
subsp.rockii (valge)

1,0
0,3

1...3
1

.-
.-

Pojengiõitega (roosa), kuid puitunud võraga põõsas. Soe koht.
Kõige külmakindlam põõsaspojeng.

Pukspuu

Buxus sempervirens

0,7

5…8

.-

Igihaljas. Talub varju. Igati pöetav.Vajab varjutamist kevadel.

Puksrohi tipmine

Pachysandra terminalis
"Green Sheen"
"Green Carpet"
"Variegata"

0,2
0,2
0,2
0,2

2...3
2...3
2...3
2...3

.-
.-

Pinnakatteks sobivad poolpõõsad. Kasvavad ka täisvarjus. Tumerohelised,eriliselt läikivad igihaljad lehed. H=15 cm

Valgega "pintseldatud" lehed.

Põisenelas

Physocarpus opulifol."Nugget"
"Dart`s Gold"
"Diabolo"
"Red Baron”
“Little Devil"

0,7
0,6
0,8...1,2
0,7...1,0
0,4...0,6

2...3
2...3
3...5
2...3
3...5

5.-
4.-
.-
6.-
5.-

Kollased lehed, väheldasem kasv.
Efektselt kollased lehed
Violetse lehevärviga põõsad, mis sobivad soolopõõsaks.
Purpurse lehestikuga uus sort.
Tumedate lehtedega väike põõsas. H=1,2 m.

Põõsasmaran

Potentilla fruticosa
“Pink Queen"
"Lovely Pink"
"Pretty Polly"
"Novo"

-
0,4
0,3...0,5
0,3
0,3

-

3...5
3…5
3...5

-
-
-
.-
-

-
Kahvaturoosad õied.
Õied selgelt roosad. H=0,7m
Uus, püsivalt roosa õiega sort.

Põõsasmaran

Potentilla davhurica
“Abbotswood"
"Sandved"
"Silvery Moon”

-
0,6
0,4
0,3

-
3…5
3...5
3...5

-
3,2
-
-

-
Valged õied. Juuli kuni lumeni. Päike, kuivem muld. H=1 m
Valged õied. Suured rohelised lehed. Vähenõudlik H=1,2m.
Kirjulehine, madal, pinda kattev sort. .

Põõsasmaran

Potentilla fruticosa “Day Dawn"
"Hopley´s Orange”

0,4
0,3

3…5
3...5

-
-

Kahvatuoranzhid õied. H=alla1 m
oranzhide õitega sort..

Põõsasmaran

Potentilla fruticosa “Elizabeth"
"Goldstar”

0,5
0,4

3...5
3...5

-
-

Võikollane
Suured kollased õied.

Põõsasmaran

Potentilla fruticosa “Fridhem”

0,8

3…5

-

Kollased õied augustist lumeni. Püstine. Päike. H=1,3 m.

Põõsasmaran

Potentilla frutic. “Hackman’s Gigant" , "Tangerine"

0,5
0,3

3…5
3...5

-
-

Helekollased suured õied. H=1m
Omapärased vaskkollased õied. Laiuv. H=0,5m .

Põõsasmaran

Potentilla fruticosa “Longacre”

0,3

3…5

-

Kollased väikesed õied. Ümar põõsas. H=1 m.

Põõsasmaran

Potentilla f. “Primrose Beauty"

0,5

3...5

-

Omapärane, helekollane. Hallid lehed.

Põõsasmaran

Potentilla fruticosa “Red Ace"
"Red Joker"
"Marian Red Robin”

0,25
0,25
0,25

3…5

-

-

Telliskivipunased õied. Ümar põõsas. H=0,3m
Samuti punaste õitega.
Uuem punaseõieline sort.

Põõsasmaran

Potentilla fruticosa “Goldfinger”

0,5

3…5

3,2

Sügavkollased õied. Ümar põõsas. Päike. H=1,2 m.

Pärn harilik


Suurelehine pärn
Hõbepärn

Tilia cordata
"Lico Dwarf"
"Winter Orange"
Tilia platyphyllos ´Vitifolia´
T. tomentosa "Silver Globe"

3
-
-
0,7
0,7

1
-
-
1
1

60.-
.-
-
25.-
.-

Õitseb juulis. Meetaim. Päike-½vari. Kannatab pügamist.
Superkääbik, tõeline aiabonsai. H=1,5 m
Talvel võraoksad erkoranzhid.
Suurte lehtedega (sarnased viinapuule)pärn.
Kerajas võra, alt hõbedased lehed. Väheldane.

Pöök harilik

Fagus sylvatica "Ansorgei"
"Atropurpurea Pendula"
"Dawyck Gold"
"Dawyck Purple"
"Plaswyck"
"Haaren"
"Red Obelisk"
"Roseomarginata"
"Purple Fountein"
"Sandrode"

0,6
0,8
1,5
1,2
0,9
1,5
0,7...1,0
0,6
1,0
0,6

1
1
1
1
1
1
1
1
1
1

28.-
30.-
28.-
.-
.-
-
25.-
-
28.-
.-

Purpursete, narmasjate lehtedega väike puu.
Punaste lehtedega rippoksaline puu.
Noored lehed on kollased. Võra sammasjas.
Purpursete lehtedega kitsa võraga puu.
Purpursete lehtedega sammasjas puu.
Rippoksaline kääbik purpursete lehtedega.
Purpursete lehtedega kitsa võraga puu
Pruunikad lehed roosa äärisega. Hõreda võraga väike puu.
Purpursete lehtedega rippoksaline sort.
Püstise kasvuga kääbik.

Rododendronid heitlehised

Rhododendron Schlippenbachi
R.dauricum
R.japonicum
R.luteum
R.viscosum

0,7...1,0
0,7...0,8
0,3...0,5
-
0,3...0,5

3...5
3...5
3...5
-
3...5

.-
.-
.-
-
.-

Heitlehised rodod on vähemkapriissed.
Varakevadel palju helelillasid õisi. H=2,5 m
Suured, oranžpunased õied. Ilus sügisvärv. H=1m
-
Kesksuvel valged kuni heleroosad õied. H=0,8 m.

Rododendronid igihaljad

Rhododendron ´

0,2

5...8

.-

Kollase õievärvusega kääbuspõõsad. Väga külmakindlad. Happeline pinnas.

Sarapuu harilik

Corylus avellana "Aurea"
“Fuscorubra"
"Anny´s Red Dwarf”

-
3
T2.-

1
1...3
1

.-
30.-
.-

Kollaste lehtedega sarapuu.
Purpursete pähklitega ja lehtedega.
Väheldase kasvuga punaselehine sarapuu.

Sarapuu harilik keerdoksaline
Sarapuu leinavorm

Corylus avellana "Contorta"
"Red Majestic"
Corylus avellana "Pendula"

0,6
0,6

1...3
1...3

.-
.-

Roheliste lehtedega korgitserina keerdus okstega sarapuu. Purpursed lehed. Oksi saab kasutada lilleseadetes.
Väikesemahuline leinapuu.

Sirel amuuri (ligustriin)

Syringa amurensis

2,5

2...5

-

Valged õied 18 cm pikkuste pööristena. Saab kujundada väikeseks puuks. Juuni-juuli. H= 8m.

Sirel harilik

Syringa vulgaris

2,0

1...5

10.-

Püüame hoida müügil erineva suurusega istikuid.

Sirel harilik (erinevad välismaised sordid)

Syringa vulgaris
"Charles Joly"
"Krasawica Moskwy"
"Michel Buchner"
"Kath.Havemeyer"
"Mme. Lemoine"
"And. an Ludwig Spath"
"Kivi Ats"
"Aucubeafolia"
"Primrose"
"Sensation" .

1,8...2,5
-
T1,4
T1,5
2,5
1,0
1,2
T1,2
T1,3
0,6
T 2,5

1...3
-
1
1
2...3
1...3
1
1
1
2
1

12...20.-
16.-
30.-
.-
25.-
25.-
16.-
16.-
.-
.-
.-

Sordinimeta.
punane, topelt
h.lilla-valge, topelt, väga hea lõhnaga
roos-lilla, topelt
õrnroosa, topelt
valge, topelt, väga populaarne sort
punane ühek, üks tumedamatest, auhinnatud
punane, suured õisikud, lõhnav.
Kirjulehine har.sirel.
Kollastest pungadest avanevad valged õied.
Tumelillad õied on kanditud valge triibuga.

Sirel ungari

Syringa josikaea
"Holger"

0,5...0,8
1,0

2...5
2...5

6.-/12.-
.-

Tavaliselt kasutatakse hekina. Väga vastupidav.
Puhasvalged õied hoiavad püstipidi.

Sireli erin. liigid
Meyeri sirel

Prestoni sirel


Sametjas sirel
Karvane sirel
Väikeselehine s.

Syringa (erin. liikide sordid)
S.meyeri "Palibin"
"Palibin"
S.× prestoniae "Minuet"
"Mc Farlain"
"Miss Canada"
S.patula "Miss Kim"
S. villosa "Alba"
S.microphylla "Superba"

-
0,7
T1,5
1,2
2,0
2,0
1,0
0,4
T1,0

-
2...3
1
2...3
2...3
2...3
3…5
3...5
5...8

-
14.-
28.-
.-
.-
.-
16.-/20.-
-
.-

Erinevate sireliliikide sorte.
Õrnlillade lõhnavate õitega ümar põõsas H=1,2 m
Suurepäraselt õitsev väike puu (kõrgemale poogitud).
Õied puhasroosad.
Vastupidav, roosad õied.
Roosad õisikud. Auhinnatud. H=2,5 m
Õrnlillad õied. Ümara võraga väike puu.
Õitseb teistest sirelitest hiljem. Valged, lõhn.õied.
Roosad, lõhnavad õisikud. Ümara võraga väike puu.

Sõstar mage
Sõstar kuld-

Ribes alpinum
R.aureum “Aurea”

0,5
0,5

3…5
1...3

3.-
5.-

Punased õied kevadel. Kergem muld. H=2 m.
Kollaste lehtedega sõstar.

Tamm harilik ja sordid

Quercus robur
"Trompenburg Dwarf"
"Irtha"
"Gnom"
"Concordia"
"Pyramidalis Punctata"
"Fürst Schwarzenberg"
"Argenteomarginata"
"Castle Howard"
"Salfast"
"Timuki"

1,5...1,7
0,3
1,2
1,2
0,5
0,6
0,6
0,5
2,5
1,8
0,5

1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1

15.-
.-
.-
30.-
.-
30.-
.-
.-
125.-
25.-
.-

Päike- ½vari. Rammus muld.
Kägardunud lehtedega tilluke bonsaitamm. H=1,5m
Lokilised, marmormustriga lehed.
Kääbustamm. Tumerohelised lehed. H=2m.
Kuldkollaste lehtedega kääbik. Soolopuu.
Püramiidtamm, lehed kirjud.
Valge- ja rohelisekirjud noored lehed.
Valgekirjud lehed.
Lehed valgete träpsudega, kääbik.
Püramiidtamm, mille lehed on sirgete servadega.
Läti sort. Lehed kogu suve purpursed .

Tamm sarlakpunane

Quercus coccinea

2,0

1

.-

Intensiivselt punane sügisvärv.

Tamm soo-

Quercus palustris
"Swamp Pygmy"
"Isabel"
"Green Pillar"

-
0,6
0,5
0,5

-
1
1
1

-
.-
-
.-

-
Väikesekasvuline ilusa sügisvärviga puu
Väikesepoolne, koonilise võraga puu, mis on süg.leekivpunane
Roheline, kitsas sammas, sügisel punane.

Tamm kivi-

Quercus petraea "Purpurea"
"Insecata"

0,3
1,3

1
1

-
.-

Ilusa lehevärviga puu
lõhislehine puu

Toompihlakas lamarki

Amelanchier lamarckii
A.laevis “Snowflakes”

1,0
2,0

2...3
1

.-
26.-

Suur põõsas või väike puu. Ilus sügisvärv. Söödavad viljad.
Rikkalikult õitsev väike puu. Ere sügisvärv ja pun.viljad.

Tuhkpuu Dammeri

Tuhkpuu rootsi

Cotoneaster dammeri ´Eichholtz´
C. suecica "Juliette”
“Coral Beauty"

-
0,3
0,2
0,2

-
2...3
2...3
5...8

-
.-
-
-

-
Roomavate võrsetega igihaljas pinnakate. T.rohelised lehed. Sügisel oranzhid marjad. Päike. Tavaline muld.
Rikkalikult punaseid vilju.

Tuhkpuu laiuv ja liibuv

lamav

Cotoneaster horisontalis C.adpressus "Little Gem",
"Variegatus"
C.proc."Queen of Carpets"

0,5
-
0,2
0,4

3…5
-
2...3
1...3

.-
-
.-
.-

Õied roosakasvalged. Talub tuult. Päike. Erkpunane sügisvärv. Talvel punased marjad. Seina najal kena lehvik.
Armas kirjulehine põõsake. H= 0,4
Maadligi hoidev pinnakattetaim. Punased viljad.

Tuhkpuu pajulehine

Cotoneaster salicifolius "Gnom"

0,4

3...4

.-

Pooligihaljaste lehtedega väike põõsake.

Vaarikas roomav

Rubus pentalobus

0,4

1...3

.-

Igihaljas pinnakattetaim.

Vaher Ginnala

Acer ginnala

1,8

2…3

.-

Sügavalt lõhised lehed. Kaunis sügisvärv. Päike. H=7 m.

Vaher harilik

Acer platanoides "Royal Red",
"Beskid"
"Crimson King"
"Marit"
"Crimson Sentry"
"Golden Globe"
"Drummondii"
"Charles Joly"

T2,7
1,5
T3,5
0,2
0,9
T1,2/2,3
1,0
T1,5

1
1
1
1
1
1
1
1

35.-
20.-
.-
.-
.-
20.-/35.-
.-
30.-

Vahtra tuntud punaselehised sort.
Vahtra kägardunud lehtedega kõrvaloksteta (võrata) sort.
Punaselehine sort.
Kägardunud lehtedega tilluke sammasjas kääbik.
Sammasja võraga ja punaste lehtedega sort aastast 1974
Kollaselehine, keraja võraga vahtrasort.
Tiheda, püstise võraga kääbik.
Lõhestunud lehtedega.

Vaher korea

Acer pseudosieboldianum

0,6

1

.-

nn. jaapani vahtraid asendav külmakindel väike puu.

Vaher hõbe-

Acer saccharinum
´Born`s Gracious´

0,1...1,2
2,5

1
1

-
.-

suur puu, lehed alt hõbejad.
Lehed sügavalt lõhised.

Vaher kämmal-






shirasawa-

Acer palmatum ´Bloodgood´
´Dissectum Carnet´
´Butterfly´
´Marlo´
´Mon Papa´
´Red Pygmy´
´Red Flash
A.shirasawanum ´Jordan´

0,5
T1,0
0,6
0,4
0,4
0,6
0,4
0,6

1..3
1
2...5
1
1
1
1
1

.-
55.-
.-
.-
.-
.-
.-
.-

Terve suve punaste lehtedega põõsasjas puu
Väga pitsiliste punaste lehtedega kaunitar.
Tugevasti lõhestunud, valge kandiga lehed
Roosakirjud lehed.
Lõhestunud lehed on pronksjad. Sügisel erkpunased.
Tugevasti lõhestunud rusked lehed, väikseim "jaapanlane"
Noored lehed punased roheliste taustal.
Kollased lehed muudavad suve jooksul värvi.

Vaher mägi-

Acer pseudoplatanus "Brilliantissimum"
"Esk Sunset"
"Nizetii"
"Puget Pink"

-
T1,7
1,0
1,5
T2,0

-
1
1
1
1

-
.-
.-
20.-
.-

-
Väike puu, pungad on erkroosad
Noored lehed on roosad. Altpoolt roosad kogu suve
Kollakatele lehtedele justkui rohelist värvi peale pritsunud.
Noored lehed on roosad. Altpoolt roosad kogu suve.

Vaher punane

Acer rubrum "Candy Ice"
"Brandywine"
"Shocking Gold"
"Summer Red"

1,7
1,3
1,5
1,3

1
1
1
1

.-
.-
.-
.-

lehed valgetäpilised, noored võrsed roosad.
Keskmine puu, erkpunane sügisvärv.
Kollased lehed värvuvad sügisel erkpunaseks.
Kevadel lehed punased, sügisel mitmevärvilised.

Vaher põld

Acer campestre "Carnival"
"Pulverulentum"

0,6
1,5

1...2
1

.-
.-

väike puu, roh.lehed laia valge kandiga.
väike puu, mille lehed on valgete träpsudega kirjatud .

Vaher saar-

Acer negundo "Flamingo"
"Kelley´s Gold"

T2,5
T2,5

1
1

.-
.-

Saarvahtra pilkupüüdev kirjulehine sort.
Väga ilusa kollase lehestikuga puu.

Valgepöök harilik

Carpinus betulus "Pendula"
"Monumentalis"

T1,5
T1,5

1
1

.-
25.-

Väheldaste lehtedega ilus leinapuu.
Tiheda, tilgakujulise võraga allee- või soolopuu.

Veigela

Weigela "Candida
"Bristol Snowflake"

0,8
0,5

3...5
3...5

4,5
-

Valgete õitega veigela
Valged, kerge roosa jumega, õied.

Veigela

Weigela "Monet´"
"Suzanne"
"Carnaval"

-
0,7
1,2

-
2...3
3...5

-
5,8
9.-

Roosa ja valgega kirjatud ning kreem + roh lehed, roosad õ
Valge kandiga lehed, õrnroosad õied.
Õied samal põõsal vaheldumisi roosad kuni valged.

Veigela

Weigela "Red Prince"
"Bristol Ruby"
"Eva Rathke"

0,5
0.6
0,5

3...5
3...5
3...5

-
3,2
-

Sügavpunaste õitega, madalama kasvuga
Õied seest punased, väljast tumeroosad
Üks populaarsematest punaseõielistest veigelatest.

Veigela

Weigela florida "Purpurea"
“Jalina”

0,5
0,5

2...3
3…5

-
5,8

Purpurse lehestikuga.
Ilusa purpurse lehestikuga uuem sort.

Veigela kaunis

Weigela florida "Aurea"
"Looymansii Aurea"

0,8
0,8

2...3
2...3

.-
.-

Karmiinpunased õied. Juunis. Rikkalikult õitseja.
Kollaste lehtedega. Roosad õied. Kiirekasvuline. H=1,2 m.

Veigela Middendorffi

Weigela middendorffiana

0,5

3

-

Kollased õied. Juunis. Rammusat mulda. Sooja kasvukohta.

Viirpuu karvane

Crataegus submollis

1,8

1...2

10.-

Heki sisse hukkunud põõsa asenduseks

Viirpuu täidisõieline

C. laevigata “Paul’s Scarlet”

T2,0

1

16.-/25.-

Rikkalikult õitsev õunapuu suurune ilupuu. Õied tumeroosad.

Väike igihali

Vinca minor

0,3

5...8

-

Igihaljas pinnakattetaim. Nõus ka varjus kasvama.

Võlupõõsas väike
Võlupõõsas suur

Fothergilla gardenii
F. major

0,25
0,5

2...3
2...3

.-
.-

60 cm kõrgune põõsake suurepärase sügisvärvi ja valgete õie"harjakestega". Niiskem muld, päike. Eelmisest suurem.

Äädikapuu

Rhus typhina
"Dissecta"

1,2
0,7

1
1

.-
.-

Uhke soolotaim. Lehed nagu palmil.
Eriti lõhistunud "palmilehtedega" puu.

Õisküüvits

Pieris floribunda "Forest Flame"
Pieris japonica "Little Heath"

0,5
0,3

2...3
2...3

.-
.-

Igihaljas turbaaia põõsake, noored võrsed punased.
Eelmisega väga sarnane, lehed valge äärisega. Õied roosad.

Ilukirsid


Kirss näärmeline
Kirss hambuline
Kirss loorberileh.
Kirsipuu roomav
Kirsipuu

Prunus sp. "Amanogawa"
P.serrulata "Royal Burgundy"
"Kanzan"
Prunus glandulosa "Alba Plena"
P.incisa ´Kojo-no-mai´
Prunus laurocerasus
P.pumila var.depressa
P x eminens ´Umbraculifera´

2,0
2,0
3,5
1
0,3
0,7
T1,5
T1,5

1..3
1
1
1
1...3
1...3
1
1

.-
.-
.-
.
20.-
15.-
35.-
20.-

Sammasjas võra. Roosakad pooltäidisõied
Punane lehestik, roosad täidisõied.
Roosad täidisõied. Kuulsaim jaap.kirsi sort
Valged täidisõied kevadel.
Rohkesti valgeid õisi kevadel. H=2 m.
Igihaljas. külmakindel kloon.
Vihmavarjulaadne väike puu. Valged õied. Oranž sügisvärv.
Ühtlaselt keraja võraga väike puu.

Ilumürobalaanid

Prunus sp. "Pissardii"

1,2

1

.-

Punaselehine alõtsha. Viljad söödavad.

Iluploomid
Laukapuu
Kirssploomipuu

Prunus sp.
Prunus spinosa "Purpurea"
Prunus x cistena "Crimson Pointe"

-
0,6
0,6

1
1
1

-
.-
.-

Rikkalikult õitsevad ilupuud
Punaste lehtedega puu. Valged õied. H=2,5 m.
Sammasja kasvuga, ruskete lehtedega, valgete õitega, suurte punaste ploomidega ilus puu.

Ilutoomingad

Prunus padus "Colorata"
P. virginiana "Shubert".

-
1,5

1...3
1...2

.-
18.-

Punakad lehed, roosakad õied.
Punaste lehtedega ilupuu.

Iluõunapuud

Malus sp.
"August Vaga"
"Profusion"
"Red Splendor"
"Red Sentinel"
"Royalty"
"Rudolph"
"Liset"
rippoksaline
Malus toringo sargentii

-
1,3
2,5
1
1,1
T2,0
1,0
0,8
T1,7
1,0

-
1
1
2...3
2
1
2...3
2...3
1
2...3

-
.-
.-
-
.-
.-
.-
.-
.-
.-

Roosade kuni tumeroosade õitega, sageli purpursete lehtedega ja kollaste kuni punaste pisiõuntega ilupuud.