Taime nimi |
Kõrgus, m |
Plussid |
Miinused |
Kinnitumisviis |
Kasvutingimused |
Südajas aktiniidia Actinidia kolomikta |
5…10 |
Väga ilusasti (hõbevalge ja roosa) värvunud lehed. Lõhnavad õied, viljad söödavad, väga C-vitamiinirikkad, tervistavad. Pikaealine, nõuab vähe hooldust. |
Kahekojaline, viljade saamiseks on tarvis isas- ja emastaime. Meelitab ligi kasse, kes püüavad võrseid kraapida, et tugevamat kaifi saada. |
Keerutab ennast ümber tugede, aga teeb seda loiult. Võib vajada täiendavat kinnitamist. |
Päike, mitte liiga kuiv pinnas. Talub üsna toitainetevaest mulda. Mulla happesuse suhtes täiesti ükskõikne. |
Suurelehine tobiväät Aristolochia macrophylla |
5…10 |
Suured lehed, mis moodustavad tiheda katte. Kummalised, piibukujulised õied. Väidetavalt on antiseptilise ja vähivastase toimega. |
Võib saada talvel kannatada. |
Keerutab ennast ümber tugede. |
Päike kuni poolvari, mitte ülemäära niiske, aga viljakas muld. Suudab kasvada ka väga aluselises mullas. |
Ümaralehine tselaster Celastrus orbiculatus |
12 |
Vilgas ronija. Lehed sarnased sireli omadega. Tuntud ravimtaim. Ei ole mürgine. Külmakindel väidetavalt kuni –250C. |
Suudab kägistada noore puu. Kahekojaline. Dekoratiivsete viljade (kollase kapsliga ja punase rüüga seemned) saamiseks on vaja kahte erisooliste õitega taime. |
Keerutab väga osavalt ja tugevasti ümber tugede. |
Poolvari kuni vari. Mitte liiga kuiv suvaline muld. |
Harilik tselaster Celastrus scandens |
6…10 |
Vilgas ronija. Tuntud ravimtaim. Täiesti külmakindel |
Taim üleni mürgine. Kahekojaline. |
Keerutab väga osavalt ümber tugede |
Sama, mis eelmine. |
Elulõngad Clematis sp. |
Erinev 0,5…12 |
Võimalik valida suvalise värviga õisi. Paljudel ilusad siidised seemnetupsud. |
Paljud vajavad talvekatet. Kõrgemakasvulistel alumine osa ilma õiteta. Paljud tigudele maiuspalaks. |
Keerutavad ja haaravad peenemate tugede ümbert lehevartega. Kultuursordid võivad vihmaga ja tuulega tugede küljest lahti rebeneda. Mõned liigid põõsasjad, ei roni kuidagi. |
Liigiti erinevad, reeglina päike kuni kerge vari. Juured ei tohi paikneda päikse poolt kuumenevas mullas. Rammus ja niiske muld. |
Roniv hortensia Hydrangea anomala |
5…10 |
Omapärased õisikud. Loomult ilusa olemisega taim. Noored lehed söödavad. Talub hästi tuult. |
Võib saada talvel kannatada |
Lühikeste õhujuurtega (ronijuurtega) väga tugevasti suvalisele alusele. |
Poolvari kuni päike. Kannatab igasugust mulda, aga eelistab happelist. Kardab kuivust. |
Lõhnav kuslapuu Lonicera caprifolium |
3…6 |
Väga tugevasti ja meeldivalt lõhnavad õied, sügisel oranzhid viljad. Ravimtaim. Lehtub vara. |
Alt paljas, jätab “sassis” mulje. Õitseb lühidalt |
Keerutab ennast ümber tugede. |
Päike kuni üsna tõsine vari. Mitte liiga kuiv ja viljakas muld. |
Väänduv kuslapuu Lonicera periclymenum |
3…6 |
Õitseb pikalt juunist augustini. Ravimtaim. Lehtub vara. |
Alt paljas, “sassis” mulje. |
Väändub väga tugevasti ümber tugede. |
Juured jahedas ja varjus. Ülemine osa eelistatult päikeses. Kannatab kuivust. |
Harilik metsviinapuu Parthenocissus quinquefolia |
25 |
Väga vähenõudlik. Fantastiline sügisvärv. Kannatab tugevat tagasilõikamist, eelistatult kevadel. Mitmed taime osad söödavad. |
Võib osutuda liialt lopsakaks. Lehtub hilja. Sinakasmusti vilju pudistavad linnud maha, need määrivad. Ronib meeleldi katusekonstruktsioonide vahele. |
Köitraagudega, kui on mitte liialt jämedaid asju, millest haarata. Kipub vihma ja tuulega lahti rebenema. |
Päike kuni kerge vari. Parasniiske muld. |
Kolmetipuline metsviinapuu P. tricuspidata |
Väga ilus. |
Ei tasu üritada, külmub ära. |
|||
Roniroosid Rosa |
1,5…5 |
Vast ei vaja kommentaare. |
Külmaõrnad, vajavad talvekatet ja regulaarset hooldust. |
Püüavad loiult keerata ümber toe, aga reeglina tuleb järele aidata. |
Päike, tuulevarjuline kasvukoht. Viljakas muld. |
Hiina sidrunväändik Schisandra chinensis |
5…8 |
Väga tuntud ravimtaim. Toniseerija. Viljad (punased) väga efektiivsed hepatiidi (ja paljude teiste haiguste) ravil. Kuiv puit on meeldiva lõhnaga. Väikesed õied on lõhnavad, ka lehed muljudes. |
Võib saada talvel kannatada Väidetavalt talub kuni –170C. Kahekojaline. |
Keerutab ümber tugede. |
Ei kannata kuivust ega otsest lõunapäikest. Aiamuld võiks olla kergelt happeline. |
Amuuri viinapuu Vitis amurensis |
6…10 |
Üsna suurte lehtedega lopsakas kasvaja. Hapud, söödavad , mustad viinamarjad. Söödavad lehed. Ilus punakas sügisvärv. Väga külmakindel, –400C. |
Ei tohi lõigata kevadel, mahla ei saa pidama. |
Köitraagudega, kui on mitte liialt jämedaid asju, millest haarata. Kipub vihma ja tuulega lahti rebenema. |
Päike, viljakas muld. Eelistatult kergelt leeliseline. |
Kallasviinapuu Vitis riparia |
6…10 |
Lehed saagja servaga, lopsakad. Söödavad, hapukad viinamarjad. |
Ei tohi lõigata kevadel, mahla ei saa pidama. |
Köitraagudega, kui on mitte liialt jämedaid asju, millest haarata. Kipub vihma ja tuulega lahti rebenema. |
Päike, viljakas muld. Eelistatult kergelt leeliseline. |
Rippuba Wisteria sp. |
Väga kaunis. |
Ei tasu üritada, külmub ära. |
PÜSIKLIAANID ehk mitmeaastased rohtsed ronitaimed.
Kaar-käoking Aconitum arcuatum |
2,5 |
Hõredad sõrmjagused lehed. Pruunikaslillad õied juulis-aug. |
Jätab hõreda mulje. Taim üleni mürgine. |
Väändub ümber tugede |
Eelistab rasket savimulda. Poolvari kuni päike. Pinnas peab olema püsivalt parasniiske. |
Hemsley käoking Aconitum hemsleyanum |
2…4 |
Hõredad sõrmjagused lehed. Sinised õied juulis-aug. Juured Idamaades tuntud ravidroogina. |
Jätab hõreda mulje. Taim üleni mürgine. |
Väändub graatsiliselt ümber tugede. |
Eelistab rasket savimulda. Poolvari kuni päike. Pinnas peab olema püsivalt parasniiske. |
Nipponi dioskoor Dioscorea nipponica Kaukaasia dioskoor Dioscorea caucasica |
2…4 |
Hõredate lehtedega ronijad. Lehed on neil erinevad. Paksenenud risoomid söödavad nagu kartul . Ravimtaimed. |
Jätab hõreda mulje. Sedavõrd vähetuntud, et puuduseid ei osata välja tuua. Kahekojalised taimed. |
Väändub ümber tugede |
Päike. Tavaline, kergem aiamuld. Pinnas peab olema püsivalt parasniiske. |
Kaukaasia ronimalts Hablitzia thamnoides |
3…4 |
Väikeste kollakate õitega. Muudab postid “pudeliharjaks.” Väga külmakindel. |
Keerab lehevartega ümber mitte liiga jämeda toe. Postide külge tuleb eelnevalt panna traate, nööre või võrku. |
Tavaline aiamuld. Päike, varjus ei edene. |
|
Harilik humal Humulus lupulus |
6 |
Väga kiire kasvaja. Väga suure kasutusega (õlletööstus, kosmeetika, ravimid, kiudaine, värvid). Tal on kollaselehine sort “Aureus”. Gurmaanid hindavad kõrgelt noori kasve ja lehti. |
Kahekojaline. Väga sitked juured tungivad väga kaugele ja ka sügavale. Tütartaimed tekivad kuhu iganes. Võib muutuda nuhtluseks. Võib esile kutsuda allergilise reaktsiooni. |
Väändub uskumatult osavalt ja kaunilt ümber tugede. |
Tavaline aiamuld, päike kuni kerge vari. |
Laialehine seahernes Lathyrus latifolius |
2 |
Kena õitseja. Õied lillakasroosad kuni valged. |
Ei talu ümberistutamist. |
Kinnitub köitraagudega nagu hernes ikka. |
Tavaline aiamuld. Kannatab kuiva mulda. Päike. |
Ängislill Thladiantha dubia |
3 |
Lehed ja õied meenutavad kurgi omi. Moodustab tiheda katte |
Pikkade stoolonite otsa tekivad “kartulid”. Nendest kasvab järgmisel aastal taimi kaugel emataimest. |
Kinnitub köitraagudega äärmiselt tugevasti. |
Tavaline aiamuld. Ei talu liigniiskust, tuult ega varju. |
Autor Jüri Annist
Ilmus ajakirja “Maakodu” 2004.a. aprillinumbris.