Talvised tegemised aias.
- Lumesaju ajal ja järel on hoolsal aiapidajal taaskord kiire aeg kätte jõudnud. Puudele-põõsastele koguneb kohevat lund ülemäära palju. Eriti ohtlik on sulailmaga alanud sadu, mille lõppedes ilm külmeneb ja sadanud lumi okste külge jäätub. Nii jäävad taimed pikaks ajaks harjumatu raskuse muljuda. Parimal juhul vajutab lumemüts kenasti vormika puu või põõsa oksad nelja ilmakaare suunas laiali ja kevadel leiame eest sorakil asjanduse, mille õige kuju alles suve teiseks pooleks taastub. Halvimal juhul murrab raske lumi oksad lihtsalt puruks. Pealegi on külmaga oksad hoopis hapramad kui soojal ajal.
Lumekahjustuste vältimiseks tuleb pikema lumesaju ajal või koheselt peale saju lõppu käia aias puudelt-põõsastelt lund maha raputamas. Heaks abimeheks selle töö juures on ca meetrine lapik puukepp, mille kandid on raspliga pisut ümardatud. Kepiga saame kaugemalt ja kõrgemalt oksi kopsida, ise pisut kõrval seistes, et mitte kogu lumesahmakat krae vahele saada.
Juhul, kui lumi jõudis okste külge külmuda, ei maksa seda hakata sealt alla rapsima. Koos lumekamakatega murdub okstelt lahti lugematul hulgal okkaid ja nii teeme kasu asemel hoopis kahju. Lume raskuse all kooldunud oksad tuleb toestada, et vältida nende murdumist. Mõnikord annab nööri ümber põõsa põimides oksi püstasendisse tagasi koolutada ja nad omavahel punti siduda. Tihedaid okaspuid abistades tuleb meeles pidada, et neile ei meeldi, kui nende okste asend oluliselt muutub. Igasugused nihked võraokste paigutuses muudavad ka valgustusrezhiimi puukrooni sisemuses, mis ei pruugi meeldida seal kasvavatele okastele. Sattudes harjumatult heledasse valgusesse või jäädes ootamatult hämarusse nad reeglina solvuvad, koltuvad ja kukuvad küljest ära.
- Värskeltsadanud koheva lumevaiba all meeldib tegutseda hiirtel. Lumi varjab nad täielikult nende loomulike vaenlaste – kasside, lindude, rebaste ja teiste väikekiskjate eest – ja nad saavad karistamatult käia puukoort maiustamas. Värskesse lumme tuleb tallata käigurajad, mis oluliselt hiirte tegutsemislusti vähendavad. Tallatud rajad peaksid ümbritsema kõiki noori viljapuid, need satuvad esimesena hiirte rünnaku alla. Aga heal meelel ampsavad nad ka paljude ilupuude koort – hobukastan, kuldvihm, pärn jne. meeldivad neile väga. Radade tallamisel tuleks meelde tuletada, kus kasvasid sellised taimed, kelle peal ei oleks tark kõndida.
- Kui pikk ilmaprognoos ennustab külmema perioodi saabumist, võiks õrnematele taimedele lund külma kaitseks lisaks peale kuhjata. Kohev lumi on suurepärane kaitse külmade vastu. Paraku kipuvad pikemad prognoosid liiga sagedasti viltu minema ja on oht soojade ilmade jätkudes taimed märjas lumes ära nätsutada.
- Siiani (novembri lõpuni) on ilmad olnud üsna vesised. Tuleks kaaluda niiskuspelglikele püsikutele ajutise katusealuse paigaldamist. Kuiva talve ihkavad eelkõige alpi- ja stepitaimed. Rohtlaliiliad, mõned püvililledest, leviisiad, sordikarikakrad, trompetliiliad, kevadel õitsevad sügislilled, junod, mõned laukudest, õrnade lehekestega ja/või karvased igihaljad taimed (mõned kanarbikusordid) on esimesed keda andunud kollektsionäärid tuntumatest taimedest veepelglikuks loevad. Kividele toetatud eterniiditahvel on niisugustele aiaelanikele suureks abiks.
- Üle tuleks vaadata hoidlasse pandud juur- ja puuviljad. Vajadusel tuleb ette võtta produktide sorteerimine. Kontrollige üksiti, kas näriliste tarvis pandud mürkhõrgutisi on jätkunud.
- Detsembris on soojema ilmaga paras aeg võõbata noorte puude tüvesid lubivärviga kaitseks kevadpäikese soojendava toime ja külmade ööde liialt suurte temperatuurierinevuste vastu. Lubivärvile lisatud rauavitriol kahandab kahjurite elulusti.
- Detsembri esimene pool on sobiv aeg kevadiseks pookimiseks tarvilike pookokste tallelepanekuks. Parimaks panipaigaks neile on lumehunnik, millele on peale raputatud korralik kiht saepuru.
- Aeg-ajalt tasub üle vaadata hoonete ligidal kasvavad taimed. Mõnikord punnutab vihmaveerennides tekkiv jää rennide liitekohad irvakile ja sulavesi hakkab tilkuma räästa all kasvavale taimele. Reeglina on pidevalt pealetilkuv räästavesi taimele tappev.
- Ärge unustage toitmast aednike parimaid abilisi – linde.