Suurelehine brunnera Brunnera macrophylla.

Suurelehine brunnera pärineb Kaukasuse mägede Musta mere poolsest osast. Ta nimetati "brunneraks" 1851.a. Šveitsi botaaniku Samuel Brunner´i nime jäädvustamiseks. Kevadel avab ta kuni põlvekõrguseni ulatuvatel õisikutel väikesed, taevasinised õied. Need on väga sarnased meelespea omadega. Õite närbudes asub brunnera kasvatama lehti suuremaks ja suuremaks. Lõpuks on need väiksema taldriku suurused, tuhmrohelised. Brunnera saab hakkama ka kuivapoolses poolvarjus, kuid talle parim on ühtlaselt niiske mullaga kasvukoht. Brunnerad on väga hinnatud pinnakattetaimed varjulisel alal. Kirjulehised sordid näevad massistutuses põrgulikult ilusad välja. Aga ega nad soolopüsikunagi kehvakesed ole!
Suurelehisel brunneral on mitmeid väga ilusaid sorte:
"Dawson`s White" ka "Variegata" - lehtedel on laialt elevandiluukarva laike, kohati on lehed pea üleni valged.
"Hadspen Cream" - kreemiga variegeeritud lehed. Tibake vähem nõudlik, kui eelmine sort.
"Langtrees" - näib, nagu oleks lehtedele pritsitud hõbedase värvi pritsmeid.
"Jack Frost" - hõbedat on lehtedel tunduvalt rohkem, eriti nende keskosas. Maalerpoiss pole hõbedase värviga koonerdanud.
"Looking Glass" - üleni hõbedaste lehtedega uuem sort. Eelmise sordi edasiarendus.
"Mister Morse" - on sisuliselt ´Jack Frost´i valgeõieline vorm. Kõikidel ülalmainitud sortidel tõusevad õied küllaltki kõrgele lehtede kohale ja õisikuvarte kõrgus on ebaühtlane. ´Mister Morse´ puhmikut katavad õied ühtlase kihina. Selle sordi puhmik näeb õitsemise ajal suurepärane välja.
Kirjulehised sordid vajavad poolvarjulist, niiske mullaga kasvukohta. Päikese käes tikuvad lehed servadest pruunistuma. Kõik nimetatud sordid on sedavõrd kenad, et kui neid müügil trahvab olema, siis tasub alati osta. Istikud on reeglina kallid. Sordiehtsat materjali saab vaid puhmikuid jagades. Ainult, et 2005/2006 a lumeta talvel said brunnerate sordid tugevasti kannatada või lausa hukka. Aga mis teha! Talveks võib neid kompostiga multshida ja jätta vanad lehed sügisel lõikamata. Need aitavad sooja lumetekki paigal hoida. Kevadel peab nende lõikamisega kiirustama - brunnera alustab varakult ja kiiresti kasvu. Äraõitsenud õisikud tuleks kohe peale õitsemist välja lõigata. Puhmikute jagamist ei maksaks tihemini ette võtta, kui 5...10 aasta tagant. Sordibrunnerad lihtsalt ei talu hästi jagamist ja äbarikud vastjagatud taimed ei näe kenad välja. Kirjulehelise sordi puhmikusse ilmub vahel "labaseid" rohelisi lehti. Need tuleb välja lõigata. Kui lehed valdavalt pea-aegu valged on, siis olen rohelisi lehti puhmikusse alles jätnud - need aitavad oma klorofülli abil albiinosid elus hoida.Liik ise laiendab oma puhmikut kiiresti ja annab ka isekülve. Aiapidajate suureks rõõmuks arvavad teod ja nälkjad, et brunnerad ei ole suuremad asjad suupisted.

Suurelehine brunnera (Brunnera macrophylla)15.juunil õitsemist lõpetamas	Suurelehise brunnera Brunnera macrophylla "Dawson`s White" noor taim juuli alul. Õitsemine on praktiliselt lõppenud ja lehed on omandanud õiged mõõtmed.
Brunnera macrophylla "Jack Frost" näeb peenral väga elegantne välja.	Brunnera macrophylla "Hadspen Cream" erineb ülemisel pildil olevast selgelt kollakama jumega.
Soodsates oludes võivad ´Jack Frost´i lehed omandada muljetavaldavad mõõtmed.	Brunnera macrophylla "Dawson´s White" uhkeldab mõnikord üksikute praktiliselt valgete lehtedega. No mis sa ikka keksid - paar rohelist plekikest on ju ikkagi kogu seda uhkust rikkumas!
Brunnera macrophylla "Looking Glass"	´Mister Morse´ - ingellikult ilus, karge ja kaunis.
	´Emerald Mist´i lehtede keskosa on üsna laialt roheline.