Harilik drüüas Dryas octopetala

Harilik drüüas õitsemas.	Kohe-kohe puhub tuul drüüase seemned laiali.

Äärmiselt vähenõudlik, igihaljas alpipeenra või kiviktaimla taim. Harilik drüüas liigitub poolpõõsaste hulka - tema võrsed on puitunud. Ta on väga külmakindel taim (tsoon 3). Ta kasvab põhja poolkera külmadel aladel ja kõrgemal mägedes. Ta kasvatab maa pinnale kuni 10 cm paksuse tumerohelise lehevaiba. Kevade lõpul kaunistavad drüüast väikesed, valged õied. Õied on kausja kujuga ja alati pööratud päikese poole. Niiviisi koondab õis soojuskiirgust õie keskossa tõstes selle temperatuuri. Putukad tulevad uurima, et mis värk on, kust see soojus tuleb ja veel koos mõnusa nektarilõhnaga? Selge see, et õies ringimüttamise käigus viljastavad putukad õie "kogemata" kenasti ära. Sügise hakul saad jälgida, kuidas valmivad pika, karvase lennusabaga varustatud seemned. Ole nüüd kärmas ja korja seemned ära enne, kui tuul need lendu puhub. Seemned idanevad hästi.

Harilik drüüas on puhtatõuline alpiaia taim. Ta on nõus kasvama ka kivide vahel. Talle meeldib täispäikeseline kasvukoht. Hädaga on ta nõus leppima ka pisukese varjuga. Nätske pinnas ei kuulu tema favoriitide hulka. Lubjakivine pinnas on tema lemmikuks. Pinnase lehekõduga tempimine on talle väga mokkamööda. Talvel viska talle päikese kaitseks mõned kuuseoksad peale. Haigused ja satikad drüüastest jagu ei saa.

Harilikul drüüasel on ka paar üsna tuntud erimit:
D.octopetala var argentea - lehed on mõlemalt küljelt kaetud udemetega, mistõttu näivad hõbejad.
´Minor´ - on hariliku drüüase kääbuskasvuline sort. Tema lehed ja õied on väiksemad, kui liigil .

Paljundamiseks: külvatakse seemneid, juurutatakse pistikuid või jagatakse suuremaid taimekogumeid.

Harilik drüüas on Islandi rahvuslill. Drüüase ajastu on omale sellise nime saanud tänu sellele, et siis kasvas Maal hulganisti drüüaseid ning nende õietolmu leidub massiliselt vastavates pinnase kihtides..