Kaheldav dzhefersoonia Jeffersonia dubia.

Varakevad. Aeg käia dzhefersooniat imetlemas.

Väga hinnatud varjulise puudealuse ilmestajana. Taime 30 cm kõrgune ümar puhmas on pilkupüüdev igal ajal. Kevadel õitseb ta koos sinililledega. Õied meenutavad tillukest õrnlillat tulbiõit. Iga üksik õis püsib lühikest aega, kuid õisi avaneb järjest juurde, kuni nad sirgunud lehtede alla varjule jäävad. Õitsemise aeg on lühike, kui ilmad parajasti liiga soojad juhtuvad olema, jahedate ilmadega avab õisi pea kuu jooksul.
Peale õitsemist kaunistavad taime lillaka äärega kaunikujulised lehed. Valides tema lähedusse teisigi omapärase lehestikuga taimi (adiantum, kuldaster, Schmidti puju jne.) unustab pea iga mööduja ennast neid kaunitare vaatama, taibates alles hiljem, et õisi ju polnudki!
Kaheldav dzhefersoonia ei talu pidevat sonkimist enda ümber, ümberistutamine paneb ta pikalt põdema. Parajalt niiskes, kuid vett hästi läbilaskvas mullas saab ta edukalt ilma teie abita paarkümmend aastat ühel kohal hakkama.

Muide neid kauneid taimi on vaid kahte liiki - kaheldav d. on pärit Kaug-Ida varjulistest metsaalustest ning kahelehise (J. diphylla) koduks on Põhja-Ameerika laaned.

Paljundamiseks: jagatakse varasügisel. Ettevaatust! Seemnetega paljundamine enamasti ebaõnnestub.

Kaheldav dzhefersoonia õitseb lühidalt, aga pilkupüüdvalt.