Aralia elata (A. mandschurica) Kuradipuu

 
Aralia elata
Õitsvat kuradipuud trehvab Eestis harva nägema.
 
 
Kuradipuu ´Variegata´ on kallis (paljundatakse pookimisega), aga väga ilus. Lauspäikesesse ei maksa teda istutada.

Pärineb Kaug-Idast, Kirde-Hiinast ja Korea poolsaarelt. Rammusal aiamullal kasvab jõudsamalt ja lopsakamlt, kuid talub  kõiki muldi, ka turba- ja lubjarikast mulda. Kuivas ja liivases kohas kasvab aeglaselt ja kiduralt. Eesti flooras on araalialiste seltsi ainsaks esindajaks luuderohi.

5-aastaselt on kuni 2 m kõrge, võra 1,5 m läbimõõdus, 10- aastaselt vastavalt 3 ja 2,5 meetrit. Tihti kuivavad mõneaastased võrsed osaliselt ja vanad õitsenud oksad maapinnani, see on kuradipuule iseloomulik, ta noorendab end sel viisil.

Kuradipuud hinnatakse tema kaunite sulgjate liitlehtede pärast, mis täiskasvanud puul võivad olla üle 1 m pikad. Tüvi ei hargne palju ja vähesed kuid suured lehekodarikud jätavad väga omapärase, veidi palmi meenutava mulje. Tüvel paiknevad suured ogad. Sellest ka taime nimi-kuradipuu.

Õitseb augustis, septembris. Õied valged, suurtes ebasarikjates õisikutes. Viljad marjataolised, väikesed, sinakasmustad.

Eestis küllaltki külmakindel. Varjutaluv. Võib kasvatada nii üksikpuuna kui ka suurte puude all.

Kuradipuu on väga tuntud ravimtaim. Samast sugukonnast leiame ka kuulsa zhenzheni. Tema nöörjatest, maapinnalähedastest, omapärase lõhnaga, kollastest juurtest tehakse kange viinaga (ca 70 %) tõmmist. Tõmmis on üldtoniseeriva toimega, aitab tõsta meeste potentsi.