Aralia elata (A. mandschurica) Kuradipuu
![]() |
|
Õitsvat kuradipuud trehvab Eestis harva nägema. |
|
![]() |
|
Kuradipuu ´Variegata´ on kallis (paljundatakse pookimisega),
aga väga ilus. Lauspäikesesse ei maksa teda istutada. |
Pärineb Kaug-Idast, Kirde-Hiinast
ja Korea poolsaarelt. Rammusal
aiamullal kasvab jõudsamalt ja lopsakamlt, kuid talub kõiki muldi, ka
turba- ja lubjarikast mulda. Kuivas ja liivases kohas kasvab aeglaselt ja kiduralt.
Eesti flooras on araalialiste seltsi ainsaks esindajaks luuderohi.
5-aastaselt on kuni 2 m kõrge, võra
1,5 m läbimõõdus, 10- aastaselt vastavalt 3 ja 2,5 meetrit. Tihti kuivavad mõneaastased
võrsed osaliselt ja vanad õitsenud oksad maapinnani, see on kuradipuule iseloomulik, ta
noorendab end sel viisil.
Kuradipuud hinnatakse tema
kaunite sulgjate liitlehtede pärast, mis täiskasvanud puul võivad olla üle 1
m pikad. Tüvi ei hargne palju ja vähesed kuid suured lehekodarikud jätavad väga
omapärase, veidi palmi meenutava mulje. Tüvel paiknevad suured ogad. Sellest
ka taime nimi-kuradipuu. Eestis küllaltki külmakindel.
Varjutaluv. Võib kasvatada nii üksikpuuna kui ka suurte puude all.
Kuradipuu on väga tuntud ravimtaim. Samast sugukonnast leiame
ka kuulsa zhenzheni. Tema nöörjatest, maapinnalähedastest, omapärase
lõhnaga, kollastest juurtest tehakse kange viinaga (ca 70 %) tõmmist.
Tõmmis on üldtoniseeriva toimega, aitab tõsta
meeste potentsi.
Õitseb augustis, septembris.
Õied valged, suurtes ebasarikjates õisikutes. Viljad marjataolised, väikesed,
sinakasmustad.