Pukspuu Buxus sempervirens

Pärit Põhja-Aafrikast või Lääne-Aasiast.

KÜLMA talub kuni -25 kraadi,talvitub lume all hästi, kange külmaga surevad katmata oksad.

MULLA suhtes vähenõudlik, kuid mida viljakam muld, seda tihedam tumedam lehestik ja jõulisem kasv.

VALGUS: täisvarjust kuni täispäikseni. Valgekirju ja kuldse lehestikuga sordid on ilusamad valgemas kasvukohas. Nagu enamus igihaljaid taimi, vajab pukspuu keskpäeva päikese eest kaitset veebruarist aprilli lõpuni, sest kevadpäike kuivatab lehed või koguni eelmise aasta kasvud, mõnikord hukkub kogu taim.

KASUTUS: pukspuu muutub pärast pügamist tihedaks ja kasvatab ühtlase pinna, seetõttu kasvatatakse teda üksikult murus ja pügatakse soovitud kujusse (koonus, silinder, kera, koer, kass jms.). Sageli istutatakse pukspuu suurde potti ja antakse talle pügades mingi eksootiline kuju. Nii võib teda tõsta soovitud kohta aias. Parim taim madalate pügatavate hekkide jaoks, eriti varjulises kasvukohas. Vabalt kasvades omandab pukspuupõõsas ebakorrapäraselt ümara kuju. On igati sobiv kaunistama maja põhjakülge jäävat varjuala.

KAITSE PUKSPUUD MÄRTSIPÄIKESE KIIRTE EEST KUUSEOKSTEGA! Viimane aeg pukspuid pügada on augusti keskpaik, ära lõika neid hiljem! Pukspuudele ei sobi nätske pinnas.

Ajaviiteks võid aastate kaupa pukspuu kallal kääridega nokitseda - jätkuks vaid fantaasiat!  

Buxus sempervirens
Loomulikult ka pukspuud õitsevad, aga seda ei peeta enamasti mainimisväärseks vaatepildiks.