Kahjustused, mis võivad ette tulla elupuude kasvatamisel.

Elupuudele võivad liiga teha mitmed asjaolud. Paraku pole mul kõiki vajalikke pilte, aga katsume siiski kuidagi hakkama saada:
1. Kuivuse - põhiliseks ilmnguks on elupuu roheliste osade kollaseks muutumine. Alguses loobub puu sisemistest, vanadest okastest. Hiljem jäävad roheliseks ainult viimase(te) aasta(te) kasvud. Vanemate elupuude puhul esineb põuakahjustust harva. Lihtsalt tavaliselt sajab Eestis pigem ülearu ja lühemate kuivaperioodide puhul saavad korralikult juurdunud elupuud vajaliku vee sügavamalt kätte. Vastistutatud elupuude korral on vee puudus üllatavalt sage probleem. Elupuuheki moodustamisel istutatakse elupuud ritta nii, et sisuliselt üks juurepall jääb teise juurepalli kõrvale jne. Istutusauke või -kraavi kinni ajades kujuneb lõpuks pea tahtmatult olukord, kus juurepalle "korralikult" mullaga kattes moodustub pealt kumer peenar - justkui sea selg. "Kastmisel" sirtsutatakse natuke vett puude ümber. Pisuke pealmine mullakihike märgub. Näiliselt on nagu kastetud ja töö loetakse lõppenuks. Tegelikult jooksis see vähenegi kastmisvesi kumera peenra külgi mööda kahele poole laiali ja juurepallid jäid täiesti kuivaks. Järgnevatel kastmistel kordub täpselt sama - vesi pallidesse ei jõua. Veelgi hullem - ka vihmavesi ei pääse juuri niisutama. Sadanud vihmatilgad nõrguvad piki okasrüü välispinda allapoole ja tüvest kaugemale. Juurepallid jäävad vihmagagi kuivaks. Tuletan siinkohal meelde, et palliga istutatud puudel pole ju juuri veel mujal, kui ainult juurepallis ja nad ei saa vett kaugemalt kätte. Kevadel istutatud puud on suve teiseks pooleks päästmatult hukkunud. Talitada oleks tulnud järgmiselt:
veendu, et puudereast moodustuv peenar oleks nõgus. Peenrale moodusta vee laialivalgumist takistavad äärisvallid. "Sea selja" asemel on sul nüüd küna, mis vee kindlalt istikute ümber hoiab. Vallid peavad olema taimest sedavõrd kaugel, et võra mööda allanõrguv vihmavesi satuks ääristest sissepoole, mitte väljaspoole. Kui kastmisküna on täies pikkuses olemas, siis saad alles okaspuid korralikult kasta. Vähegi asise istiku tarvis arvesta 20 l vett. Kuiva maapinna puhul ei ole 30 l üldse mitte liiast. Lihtne arvestus näitab, et kui istutasid 50 elupuud, siis kulub esimeseks kastmiseks 1…1,5 m3 vett. Sõnaga - saada mõni hakkajam lastest veemõõtja juurde osutit jälgima. Kui tonn kuni poolteist vett on kulunud, siis selleks korraks on tõesti kastetud. Ja nii jätkad põua püsimisel iga nädal korra kuni sügiseni välja. Väike vihmasagar ei ole vabanduseks selle üsna ränga töö ärajätmiseks. Kastmissagedus - kord nädalas - ei ole püha lehm, mida ei tohi liigutada. Kasta tuleb nii, et muld oleks puu all (mitte kaugemal) pidevalt mõnusalt niiske. Puualune ei tohi hakata tolmama ja seal ei tohi vesi lirtsuda. Järgmiseks suveks on sinu okkalised kaunitarid juured juba kaugele kasvatanud ja nad saavad üldjuhul ilma sinu abita hakkama.
2. Põletus - mida põhjustab ere kevadtalvine päike. Sellisel juhul pruunistuvad esmajoones päikesepoolsed, välimised rohelised osad. Pruunistumine on tipust alates kuni alla välja ühtlane. Pruunide laikude puhul on kindlasti tegu kasside või koerte uriinilaikudega.
Päikesepõletuse vältimiseks kata igihaljad taimed õhukese, heleda kangaga; või mähi neile ümber võrku; või varjuta taimi näiteks kuuseokstega; või aseta kaitstavast taimest lõuna poole laualippidest kokku löödud kilbid. Lume kiiremaks sulamiseks raputa sellele pisut tuhka või nõge või turbapuru. Väga suure jama korral kasta taime ümbrust sooja(tulise) veega, mis aitaks kiiresti pinnast üles sulatada. Sulas mullas hakkavad juured tõhusalt taas tööle ja varustavad taime tarviliku veega.
3. Koerte ja kasside uriini - sattumine igihaljale okasrüüle tekitab sellele pruune laike. Häda ainult süveneb. Järgmised koerad ja kassid kusevad oma kohalolu märgiks ikka ja jälle samale taimele
Uriinikahjustus elupuul, mis on pikka aega olnud kasside märkepuuks.

Tulemuseks on päästmatult rikutud puu.
Abiks on vaid see, kui inimesed hakkaksid ükskord ometi oma loomi pidama oma aias või korteris, aga mitte vabapidamisel. Uriini kohene puudelt/põõsastelt rohke veega maha uhtumine on põletuse vältimiseks/leevendamiseks hädatarvilik. Digifotokas on suureks abiks sirtsutavast loomast pildi tegemisel. Foto saab esitada munitsipaalpolitsei kaudu looma omanikule, et ta korvaks tekkinud kahju.
Siin on kassid "omaks võtnud" värskelt istutatud elupuuheki

Hekkide puhul on kahju eriti suur. Kui elupuud alt pea täielikult ära laasuvad, siis tasub kaaluda täiendavalt teise põõsarea istutamist. Selleks võiks valida heitlehised madalad õitsvad põõsad, mis suvel elupuude näotu alaosa katavad. Tulemus oleks selline:
Elupuudele on abiks sätitud rida jaapani enelaid.

Kui uriinikahjustuse on saanud üksikuna kasvav kerajas elupuu, siis võib kahjustunud ja kuivanud alumised oksad välja lõigata. Ülemisele, rohelisele osale kujunda "fantaasiasoeng" ja oledki omale hankinud omanäolise bonsai. Elupuud kannatavad kerget lõikust väga hästi.
4. Liiga ränk lõikamine - noorendamiseks või elupuu kogukuse vähendamiseks ei tule tema tervisele kasuks. Heitlehiste puude/põõsastega võime sellisel viisil käituda. Nemad ajavad uinuvatest pungadest uued võrsed välja ja kasvavad sedaviisi rahumeelselt edasi. Okaspuudest suudavad sarnaselt käituda vaid jugapuud, elupuud ei suuda seda mitte.
Pikuti pooleks lõigatud elupuuhekk. Siin seal on siiski tärkamas uusi rohelisi tutte, aga altpoolt on tüved täiesti paljad.

5. Lume vajutus - rikub pikaks ajaks elupuude ilusa kuju. Eriti kergesti muserdab lumi ära keraja kujuga puud.
Niipalju siis kerajast elupuust!

Kaitseks seo sügisel elupuude ümber nööri. Hoopis parem on neile ümber mähkida mõned kihid võrku (aitab ka päikesepõletuse vastu). Ükskõik, mida sa elupuude ümber põimid - tee seda piisavalt lõdvalt. Liiga tugev kinninöörimine kahjustab elupuid omakorda. Loota, et kohe, kui lumi sajab ma lähen ja raputan selle maha, on selge kergemeelsus. Üsna sageli sajab nätske lumi puudele ja külmub kiiresti okste külge. Sellisel juhul tuleb meeleheitliku raputamise tulemusena lumega kaasa hulk peenemaid rohelisi osiseid. Elupuud saavad "päästeoperatsiooni" tulemusena tugevasti viga. Raske lumi võib võrguga punutud okkalise kaunitari tervikuna külili vajutada. Tõhusat kaitset lume vajutuse vastu pakub vaid roigastest moodustatud kaitsekoonus, mille alla kaitstav puu peab täielikult mahtuma. Roikad või latid tuleb juba sügisel maasse torgata ja ülevalt korralikult kokku siduda.

6. Hiirte tekitatud kahjustus - olen oma silmaga näinud, et hiired on lume all tegutsedes elupuude tüve maapinna lähedalt koorest paljaks söönud. Ometi sisaldab elupuu üsna mürgist ketooni tujooni. Viimane on üheks kuulsa joogi - absindi - koostisosaks. Väidetavalt kutsub absindi tarbimine esile nägemusi. Kui vanasti sisaldas absint kuni 350mg tujooni liitris, siis nüüdseks on Euroopas selle hallutsinogeeni piirkontsntratsioon madaldatud kuni 35 mg/l. Eks hiiredki tahavad kaifi saada! Kui märkad kevadel, et elupuude tüved on maapinna lähedal helevalged ehk ilma kooreta, siis pole muud teha, kui hiirte poolt pruukostiks võetud puud välja kaevata ja uutega asendada. Päästa neid pole praktiliselt võimalik.