Okaspuude pritsimine seenhaiguste tõrjeks.

Sissejuhatav märkus: töölahuse kontsentratsioon kõigil allpool esitatud preparaatidel tee vastavalt pakendil toodud näpunäidetele. Paraku seal enamasti terminit "okaspuud" leida pole, aga kasuta enam-vähem keskmist kontsentratsiooni. Tavaliselt ei leia sa pakendilt ka vähimatki juhtnööri, kuidas teha 5 või 10 liitrit töölahust. Soovitan sul haarata telefon ja helistada kordamööda kõigile ametnikele, kes pakendite märgistust kureerivad. Ainult tarbijate ühine rünnak võib anda tagajärjeks etikettide tarbijasõbralikuks muutumise.

Tunnustatuimateks toimeaineteks okaspuudelt seenhaiguste mahasurumisel on esitatud allpool. Paraku on enamikku neist lubatud kasutada vaid vastava väljaõppe saanud inimestel.

1) Klorotalonüül. Nimetatud toimeainega fungitsiidid kannavad nimetust Amistar Opti ja Credo. Pritsitakse põhimõtteliselt kolme erineva skeemi järgi:

2) Mankotseeb. See toimeaine on ainukese toimeainena fungitsiidides Dithane NT ja Panncozeb. Mankotseeb on üheks toimeaineks järgmistes mitmekomponentsetes fungitsiidides: Ridomil Gold, Acrobat Plus. Pritsitakse juunist alates 3 nädalaste vahedega kokku 3 korda. Ridomil Gold on väga tõhus tamme-äkksurma vastu rododel.

3) Propikonasool. Nimetatud fungitsiid on preparaatides Tilt 250, Actea 330 EC, Boudicca 250 EC ja 25 EC, Bumper 25 EC, Propi 25 EC, Prosaro, Taspa 500 EC . Neid preparaate sobiks kasutada pudetõvede (näiteks lumepudetõve) profülaktikaks ja raviks. Kasutamisel tasuks olla ettevaatlik - soomlased on leidnud, et propikonasool pärsib mükoriisa süsteemi tegevust. See omakorda viib noortaimede kasvu aeglustumisele või isegi hukule..

Loetellu tuleks lisada veel järgmised preparaadid:

4) Vaskhüdroksiid. Põhimõtteliselt on taimekaitseliste vasepreparaatide kasutamine keelatud. Seda toimeainet sisaldas fungitsiid Champion. Kasutati samuti, nagu mankotseebil põhinevaid fungitsiidegi.

6) Bordoo vedelik. See vaske sisaldav fungitsiid on kasutusel juba 125 a. Esimesena kasutas seda Bordeaux´ linnas elanud prantsuse taimepatoloog Millardet´ 1885.a. viinapuude ebajahukaste tõrjeks. Kuna bordoo vedelik kaotab üsna kiiresti oma aktiivsuse, siis tuleb teda vajadusel ise valmistada. Nüüdisaegsete ülisuurepäraste seaduste järgi ei tohi ma siinkohal kirjeldada bordoo vedeliku valmistamist. Aga õnneks on meil veel vist siiski sõnavabadus ja alljärgnevalt ma jutustan, millist und ma ühel öösel nägin: "Ilusal kuiva ilmaga päeval sättisin aiapingile ritta mitmesuguseid abivahendeid. Kõigepealt oli seal 5 liitrise mahuga plastnõu. Teine nõu oli suurem, selle maht oli vähemalt 10 liitrit. Siis oli seal veel kotike 100 g vasksulfaadiga ja teine pakike 100 g kustutatud lubjapulbriga. Kuna millegipärast näris mu hinge kahtlus, et lupja võib hakata nappima, siis oli mul seda veel pisut varuks rohkem võetud. Naljakal kombel oli pingil veel ka üks kena tükk marlit ja paar riba indikaatorpaberit. Viimane oli mäletamistmööda nn. sinine lakmuspaber. Aga ebamaine hääl kusagilt mainis, et universaalne indikaatorpaber sobib samuti suurepäraselt. Käepärast sättisin ka paar segamiseks sobivat pulka. Nüüd võtsin väiksema nõu ja valasin sinna 5 liitrit puhast vett ning pidevalt segades raputasin sinna 100 g lupja. Ma ei kiirustanud, linnukesed siristasid kenasti ümberringi ja mina muudkui segasin. Siis laotasin suurema nõu suule marli lausa 2 kordselt ja filtreerisin lubjalahuse sellest läbi. Tühjakssaanud 5 liitrise nõu loputasin puhtaks ja panin sinna 2 l üsna sooja vett. Nüüd kallasin sinna 100 g vasksulfaati ja asusin vett hoolega segama, et sinine pulber kenasti täielikult ära lahustuks. Kui vasevitrioli siniseid kristallikesi enam nõu põhjas ei olnud, siis lisasin juurde 3 liitrit külma vett ja segasin läbi. Nüüd käskis salapärane hääl tungivalt - vala vasksulfaadi lahus peene joana lubjalahusesse ja teise käega sega segunevaid lahuseid hoolega. Ja vaata, et sa vastupidi ei kalla! Mina olen kuulekas inimene ja tegingi nii, nagu ebamaine hääl käskis. Tulemuseks oli mul 10 liitrit taevasinist , peene ja ühtlaselt hõljuva sademega vedelikku. Võtsin peene oksarao, tsuskasin selle korraks lahusesse ja tõstsin siis selle indikaatorpaberi kohale nii, et tilgake kukuks paberile. Sinine lakmuspaber ei tohi muutuda punaseks. Universaalne indikaatorpaber peab näitama, et lahus on tsipa leeliseline või neutraalne. Lahuse enda rohekas toon viitab sellele, et ta sai happeline, mis ei kõlba kohe mitte. Eks minulgi juhtus nii, et saadud lahus oli natuke liiga hapu. Lihtsalt lubi oli enne minu kätte sattumist olnud liiga kaua nn. kustutatud ja tema aktiivsus oli langenud. Hea nõu kallis! Kuna mul oli veel pisut lupja, siis tegin sellest pisut lubjalahust juurde ja lisasin seda natukesehaaval lahusesse. Proovisin lahust iga natukese aja tagant jälle indikaatorpaberile tilgutada ja kui lakmus enam punaseks ei värvunud, oli asi korras. Õnnitlesin ennast kordamineku puhul ja kallasin aega viitmata lahuse aiapritsi ning pritsisin hädasolevad puud/põõsad korralikult üle. Ja oh imet! Minu tööst oli kasu. Taimedel hakkas parem." Vaat, selline oli minu unenägu. Seekord lausa värviline.
 
Tegelikult soovitavad asjatundjad mitte pritsida ühe ja sama preparaadiga järjepanu. Selle asemel kasutatakse vaheldumisi 2...3 erinevat fungitsiidi. Näiteks tehakse esimene pritsimine mais Amistar Optiga, siis juunis bordoo vedelikuga, edasi antakse seentele säru Dithane NT-ga ja alustatakse ringi uuesti. Pritsimiste tarvis pead appi kutsuma taimekaitsetunnistust omava inimese.

Õnneks pole meie aias väga ägedat pritsimist tarvis läinud, mistõttu isiklikud kogemused kõigi nimetatud preparaatidega puuduvad. Erinevat liiki ja sorti okspuud võivad erinevate taimemürkidega anda ebasoovitavaid tagasilööke. Seega lõpetuseks veel viimane soovitus - kasuta hakatuseks preparaati vaid mõnel silma alt kaugemal oksal, kui midagi hullu ei juhtunud, siis pritsi kogu taim üle.

Pritsitakse nagu ikka - kuiva ning tuuletu ilmaga ja põhjalikult. Korralikult märjaks peab saama ka okaspuu sisemus.