Sissejuhatav märkus:
töölahuse kontsentratsioon kõigil allpool esitatud preparaatidel
tee vastavalt pakendil toodud näpunäidetele. Paraku seal enamasti
terminit "okaspuud" leida pole, aga kasuta enam-vähem keskmist
kontsentratsiooni. Tavaliselt ei leia sa pakendilt ka vähimatki juhtnööri,
kuidas teha 5 või 10 liitrit töölahust. Soovitan sul haarata
telefon ja helistada kordamööda kõigile ametnikele, kes pakendite
märgistust kureerivad. Ainult tarbijate ühine rünnak võib
anda tagajärjeks etikettide tarbijasõbralikuks muutumise.
Tunnustatuimateks toimeaineteks
okaspuudelt seenhaiguste mahasurumisel on esitatud allpool. Paraku on enamikku neist lubatud kasutada vaid vastava väljaõppe saanud inimestel.
1) Klorotalonüül.
Nimetatud toimeainega fungitsiidid kannavad nimetust Amistar Opti ja Credo. Pritsitakse põhimõtteliselt
kolme erineva skeemi järgi:
2) Mankotseeb.
See toimeaine on ainukese toimeainena fungitsiidides Dithane NT ja Panncozeb.
Mankotseeb on üheks toimeaineks järgmistes mitmekomponentsetes fungitsiidides:
Ridomil Gold, Acrobat Plus. Pritsitakse juunist
alates 3 nädalaste vahedega kokku 3 korda. Ridomil Gold on väga tõhus tamme-äkksurma vastu rododel.
3) Propikonasool.
Nimetatud fungitsiid on preparaatides Tilt 250, Actea 330 EC, Boudicca 250 EC ja 25 EC, Bumper 25 EC, Propi 25 EC, Prosaro, Taspa 500 EC . Neid preparaate sobiks kasutada pudetõvede (näiteks lumepudetõve) profülaktikaks ja raviks. Kasutamisel tasuks olla ettevaatlik - soomlased on leidnud, et propikonasool pärsib mükoriisa süsteemi tegevust. See omakorda viib noortaimede kasvu aeglustumisele või isegi hukule..
Loetellu tuleks lisada
veel järgmised preparaadid:
4) Vaskhüdroksiid.
Põhimõtteliselt on taimekaitseliste vasepreparaatide kasutamine keelatud. Seda toimeainet sisaldas fungitsiid Champion. Kasutati samuti, nagu mankotseebil
põhinevaid fungitsiidegi.
-
6) Bordoo
vedelik. See vaske sisaldav fungitsiid on kasutusel juba 125 a. Esimesena
kasutas seda Bordeaux´ linnas elanud prantsuse taimepatoloog Millardet´
1885.a. viinapuude ebajahukaste tõrjeks. Kuna bordoo vedelik kaotab
üsna kiiresti oma aktiivsuse, siis tuleb teda vajadusel ise valmistada.
Nüüdisaegsete ülisuurepäraste seaduste järgi ei
tohi ma siinkohal kirjeldada bordoo vedeliku valmistamist. Aga õnneks
on meil veel vist siiski sõnavabadus ja alljärgnevalt ma jutustan,
millist und ma ühel öösel nägin: "Ilusal kuiva
ilmaga päeval sättisin aiapingile ritta mitmesuguseid abivahendeid.
Kõigepealt oli seal 5 liitrise mahuga plastnõu. Teine nõu
oli suurem, selle maht oli vähemalt 10 liitrit. Siis oli seal veel
kotike 100 g vasksulfaadiga ja teine pakike 100 g kustutatud lubjapulbriga.
Kuna millegipärast näris mu hinge kahtlus, et lupja võib
hakata nappima, siis oli mul seda veel pisut varuks rohkem võetud.
Naljakal kombel oli pingil veel ka üks kena tükk marlit ja paar
riba indikaatorpaberit. Viimane oli mäletamistmööda nn. sinine
lakmuspaber. Aga ebamaine hääl kusagilt mainis, et universaalne
indikaatorpaber sobib samuti suurepäraselt. Käepärast sättisin
ka paar segamiseks sobivat pulka. Nüüd võtsin väiksema
nõu ja valasin sinna 5 liitrit puhast vett ning pidevalt segades
raputasin sinna 100 g lupja. Ma ei kiirustanud, linnukesed siristasid kenasti
ümberringi ja mina muudkui segasin. Siis laotasin suurema nõu
suule marli lausa 2 kordselt ja filtreerisin lubjalahuse sellest läbi.
Tühjakssaanud 5 liitrise nõu loputasin puhtaks ja panin sinna
2 l üsna sooja vett. Nüüd kallasin sinna 100 g vasksulfaati
ja asusin vett hoolega segama, et sinine pulber kenasti täielikult
ära lahustuks. Kui vasevitrioli siniseid kristallikesi enam nõu
põhjas ei olnud, siis lisasin juurde 3 liitrit külma vett ja
segasin läbi. Nüüd käskis salapärane hääl
tungivalt - vala vasksulfaadi lahus peene joana lubjalahusesse ja teise
käega sega segunevaid lahuseid hoolega. Ja vaata, et sa vastupidi ei
kalla! Mina olen kuulekas inimene ja tegingi nii, nagu ebamaine hääl
käskis. Tulemuseks oli mul 10 liitrit taevasinist , peene ja ühtlaselt
hõljuva sademega vedelikku. Võtsin peene oksarao, tsuskasin
selle korraks lahusesse ja tõstsin siis selle indikaatorpaberi kohale
nii, et tilgake kukuks paberile. Sinine lakmuspaber ei tohi muutuda punaseks.
Universaalne indikaatorpaber peab näitama, et lahus on tsipa leeliseline
või neutraalne. Lahuse enda rohekas toon viitab sellele, et ta sai
happeline, mis ei kõlba kohe mitte. Eks minulgi juhtus nii, et saadud
lahus oli natuke liiga hapu. Lihtsalt lubi oli enne minu kätte sattumist
olnud liiga kaua nn. kustutatud ja tema aktiivsus oli langenud. Hea nõu
kallis! Kuna mul oli veel pisut lupja, siis tegin sellest pisut lubjalahust
juurde ja lisasin seda natukesehaaval lahusesse. Proovisin lahust iga natukese
aja tagant jälle indikaatorpaberile tilgutada ja kui lakmus enam punaseks
ei värvunud, oli asi korras. Õnnitlesin ennast kordamineku puhul
ja kallasin aega viitmata lahuse aiapritsi ning pritsisin hädasolevad
puud/põõsad korralikult üle. Ja oh imet! Minu tööst
oli kasu. Taimedel hakkas parem." Vaat, selline oli minu unenägu.
Seekord lausa värviline.
-
- Tegelikult soovitavad
asjatundjad mitte pritsida ühe ja sama preparaadiga järjepanu. Selle
asemel kasutatakse vaheldumisi 2...3 erinevat fungitsiidi. Näiteks tehakse
esimene pritsimine mais Amistar Optiga, siis juunis bordoo vedelikuga, edasi antakse
seentele säru Dithane NT-ga ja alustatakse ringi uuesti. Pritsimiste tarvis pead appi kutsuma taimekaitsetunnistust omava inimese.
-
Õnneks pole meie
aias väga ägedat pritsimist tarvis läinud, mistõttu
isiklikud kogemused kõigi nimetatud preparaatidega puuduvad. Erinevat
liiki ja sorti okspuud võivad erinevate taimemürkidega anda ebasoovitavaid
tagasilööke. Seega lõpetuseks veel viimane soovitus - kasuta
hakatuseks preparaati vaid mõnel silma alt kaugemal oksal, kui midagi hullu ei juhtunud, siis pritsi kogu taim üle.
Pritsitakse nagu ikka
- kuiva ning tuuletu ilmaga ja põhjalikult. Korralikult märjaks
peab saama ka okaspuu sisemus.