Okaspuude pritsimine seenhaiguste tõrjeks.

• Esimene pritsimine tehakse kohe, kui seenhaigus avastatakse. Teine pritsimine tehakse 10...14 päeva pärast
• Esimene pritsimine tehakse, kui okkad uutel võrsetel just-just on hakanud eralduma. Teine pritsimine võetakse ette, kui uued okkad on kenasti võtnud oma normaalasendi.
• Pritsitakse ühtlaste vahedega kokku 5 korda. Alustatakse mai alul ja viimane pritsimine tehakse oktoobri hakul.

6) Bordoo vedelik. See vaske sisaldav fungitsiid on kasutusel juba 125 a. Esimesena kasutas seda Bordeaux´ linnas elanud prantsuse taimepatoloog Millardet´ 1885.a. viinapuude ebajahukaste tõrjeks. Kuna bordoo vedelik kaotab üsna kiiresti oma aktiivsuse, siis tuleb teda vajadusel ise valmistada. Nüüdisaegsete ülisuurepäraste seaduste järgi ei tohi ma siinkohal kirjeldada bordoo vedeliku valmistamist. Aga õnneks on meil veel vist siiski sõnavabadus ja alljärgnevalt ma jutustan, millist und ma ühel öösel nägin: "Ilusal kuiva ilmaga päeval sättisin aiapingile ritta mitmesuguseid abivahendeid. Kõigepealt oli seal 5 liitrise mahuga plastnõu. Teine nõu oli suurem, selle maht oli vähemalt 10 liitrit. Siis oli seal veel kotike 100 g vasksulfaadiga ja teine pakike 100 g kustutatud lubjapulbriga. Kuna millegipärast näris mu hinge kahtlus, et lupja võib hakata nappima, siis oli mul seda veel pisut varuks rohkem võetud. Naljakal kombel oli pingil veel ka üks kena tükk marlit ja paar riba indikaatorpaberit. Viimane oli mäletamistmööda nn. sinine lakmuspaber. Aga ebamaine hääl kusagilt mainis, et universaalne indikaatorpaber sobib samuti suurepäraselt. Käepärast sättisin ka paar segamiseks sobivat pulka. Nüüd võtsin väiksema nõu ja valasin sinna 5 liitrit puhast vett ning pidevalt segades raputasin sinna 100 g lupja. Ma ei kiirustanud, linnukesed siristasid kenasti ümberringi ja mina muudkui segasin. Siis laotasin suurema nõu suule marli lausa 2 kordselt ja filtreerisin lubjalahuse sellest läbi. Tühjakssaanud 5 liitrise nõu loputasin puhtaks ja panin sinna 2 l üsna sooja vett. Nüüd kallasin sinna 100 g vasksulfaati ja asusin vett hoolega segama, et sinine pulber kenasti täielikult ära lahustuks. Kui vasevitrioli siniseid kristallikesi enam nõu põhjas ei olnud, siis lisasin juurde 3 liitrit külma vett ja segasin läbi. Nüüd käskis salapärane hääl tungivalt - vala vasksulfaadi lahus peene joana lubjalahusesse ja teise käega sega segunevaid lahuseid hoolega. Ja vaata, et sa vastupidi ei kalla! Mina olen kuulekas inimene ja tegingi nii, nagu ebamaine hääl käskis. Tulemuseks oli mul 10 liitrit taevasinist , peene ja ühtlaselt hõljuva sademega vedelikku. Võtsin peene oksarao, tsuskasin selle korraks lahusesse ja tõstsin siis selle indikaatorpaberi kohale nii, et tilgake kukuks paberile. Sinine lakmuspaber ei tohi muutuda punaseks. Universaalne indikaatorpaber peab näitama, et lahus on tsipa leeliseline või neutraalne. Lahuse enda rohekas toon viitab sellele, et ta sai happeline, mis ei kõlba kohe mitte. Eks minulgi juhtus nii, et saadud lahus oli natuke liiga hapu. Lihtsalt lubi oli enne minu kätte sattumist olnud liiga kaua nn. kustutatud ja tema aktiivsus oli langenud. Hea nõu kallis! Kuna mul oli veel pisut lupja, siis tegin sellest pisut lubjalahust juurde ja lisasin seda natukesehaaval lahusesse. Proovisin lahust iga natukese aja tagant jälle indikaatorpaberile tilgutada ja kui lakmus enam punaseks ei värvunud, oli asi korras. Õnnitlesin ennast kordamineku puhul ja kallasin aega viitmata lahuse aiapritsi ning pritsisin hädasolevad puud/põõsad korralikult üle. Ja oh imet! Minu tööst oli kasu. Taimedel hakkas parem." Vaat, selline oli minu unenägu. Seekord lausa värviline.

 

Tegelikult soovitavad asjatundjad mitte pritsida ühe ja sama preparaadiga järjepanu. Selle asemel kasutatakse vaheldumisi 2...3 erinevat fungitsiidi. Näiteks tehakse esimene pritsimine mais Amistar Optiga, siis juunis bordoo vedelikuga, edasi antakse seentele säru Dithane NT-ga ja alustatakse ringi uuesti. Pritsimiste tarvis pead appi kutsuma taimekaitsetunnistust omava inimese.