Kuidas siis ikkagi tekib puudele see nn. nõialuud?
Tõuke nõialuua tekkimisele võivad anda seened, kahjurputukad, puuvõõrikud, lestad, nematoodid, viirused. Näiteks kahjurputukad toimetavad järgmiselt: selles punktis, kus nad taime n.ö. järama hakkavad, sirtsutavad nad kahjustatud kohale erilist kehavedelikku, mis imiteerib taime kasvuhormooni. Kahjur loodab niiviisi lollitada taime sedavõrd, et see hakkaks tootma täiendavalt suhkruid, mis on tarvilikud taime kiiremaks kasvuks ja on samas maitsvaks suutäieks kahjurile. Kui taim läheb putuka kasvuhormooni imitatsiooni õnge, siis tekibki olukord, kus ühes punktis on korraga olemas kasvuhormoonid ja suhkrud. Selline soodne olukord võib esile kutsuda n.ö. uue puu kasvamise vana puu vigastuse saanud kohale. Tulemuseks on hulk uusi võrseid, mis on välja kasvanud sisuliselt ühest kohast. Kaugemalt vaadates sarnaneb moodustis tõesti luuale. Kui pookida nõialuuast võetud oksajupp normaalsele seemikule, siis enamasti on tulemuseks kääbuskasvuline isend. Seega kahjur suutis siiski imiteerida keerukat kasvuhormooni vaid osaliselt ja seetõttu on nõialuua moodustanud taime kasvumuster muutunud.
Nõialuudade tekkemehhanismid on erinevad ja keerulised. Seetõttu ei hakka asjaga siinkohal rohkem sügavuti kaevuma.