kask betula

Kase okstelt poetus valla
Oh kui palju helget kulda!
Keerles, veerles, liugles alla,
Ehtis emakest, me mulda.
(Karl Eduard Sööt)

Eestis on levinud rippuvate okstega ja läikivate rombjate lehtedega arukask (B. pendula) ja ümarate tuhmide lehtedega sookask (B. pubescens). Viimane kasvab niiskematel aladel. Põõsasjatest kaskedest on tuntud pisikeste ümmarguste lehtedega vaevakask (B. nana) ja väikeste ovaalsete lehtedega madal kask (B. humilis).
Kased on alati olnud armastatud puudeks. Neist saab head kütet, vineeri, kõva tarbepuitu, tökatit, kasetohtu (punumiseks), saunavihtasid, väärispuitu (viirulise tekstuuriga nn. karjala kask).

Kaskede mitmed sordid on hinnatud aiataimed.
Arukase sortidest on tuntud:
"Tristis" - suur, ca 15 m kõrge puu. Tal on väga pikkad rippuvad oksad, mille pikkus võib ulatuda 4 meetrini. Tuul liigutab neid nagu õhulisi kardinaid. Sügisel värvuvad lehed kollaseks.
"Youngii" - eelmisest väiksem puu. Oksad võivad rippuda maani. Erinevalt "Tristis"-est näib tema võra koosnevat mitmest korrusest. Sügisvärv kollane.
"Fastigiata" - püstipidi okstega sammasjas puu kõrgusega kuni 15 m. Oksad keerduvad ümber üksteise nagu korgitserid. Sügisvärv kollane.
"Purpurea" - 6...8 m kõrge püstine puu. Lehed noorena mustjaspunased, hiljem pruunikaspunased roheka jumega, sügisel redisekarva.
"Dalecarlica" - eriti lõhistunud lehtedega "Laciniata" kloon. Rippuvate okstega 10...12 m kõrge puu, mille lehed on sügavalt lõhistunud.
"Golden Cloud" - on kollaselehine sort.
"Trost`s Dwarf" - on väga kääbuskasvuline narmastunud lehtedega sort.

Sookask jätab oma tüve valgeks kuni maa pinnani. Noored lehed ja võrsed kergelt karvased. Sortidest on tuntuim " Purpurea". Sellel on lehed kogu hooaja purpursed.

Himaalaja kask (B. utilis) - on keskmisekasvuline puu, kelle iseloomulikuks jooneks on vasekarva koor, mis kenasti rullidena lahti koorub. Ta on pärit Himaalajast, Afganistaanist ja Hiinast. Tuntud sort on "Doorenbos" (ka "Snow Queen"). tal on helevalge lahtirulluv koor, mille värskemad rebendikohad on heleoranzhid. Võitnud auhindu.
Vaevakask (B. nana) - on meie kodumaine liik. See tillukeste, ümmarguste, pealt läikivate, tumeroheliste lehtedega kaseke kasvab turbase mullaga sooservades, rabasaartel. Vaevakask sirgub harva meetriseks põõsaks. Ta ei talu aluselist mulda, varju, soola ega veepuudust. Sügisel värvuvad tema lehed oranžkollaseks. Aeda pakutakse teda poogituna 0,4−0,8 m kõrgusele tüvele. Sellest kasvab graatsiline aiabonsai. Vaevakask on polaarjoone taguse taimena täiesti külmakindel.

Vaevakask (B. nana) on poogitud kõrgemale tüvele.

Plettke kask (B x plettkei) - on vaevakase ja arukase hübriid. Väga hinnatuks on saanud tema kollaselehine sort ´Golden Treasure´. Tegelikult pole sellel kasel veel eestikeelset nime. Seda kaitsealust sorti tuntakse ka nime all Cesky Gold. Võiks arvata, et see väga ilus sort on alguse saanud Tšehhist, aga täiesti kindel ma selles pole. Sort meenutab vaevakaske, aga tema tillukesed ümarad lehed on kuldkollased. Õigemini - kevadel pungadest väljunuina on nad oranžikad, siis muutuvad munakollaseks, suve teisel poolel laimikollaseks ja sügisel hääbuvad uuesti selgelt kollastena. Aeglasekasvuline, väheldane, graatsiline ja täiesti külmakindel. Eelistab happelist ja püsivalt niiskepoolset mulda. Päike annab lehtedele õige kuldse sära.

Kadrioru park, jaapani aed. Solistiks on arukask ´Youngii´. Suurepärane etteaste!


Vaevakask (B. nana) on poogitud tüvele. Tekib õrna võraga kääbuspuu.	Täismõõdus ´Youngii´ kask tüüpilise mitmekorruselise võraga.
	Kask, kaugus, igatsus ja hing - Jäid üksi teele maha. (Ernst Enno)


Nooruke arukask ´Youngii´ Betula pendula	Kask ´White Light´ Betula