Lepalehine kletra. Clethra alnifolia.

Perekonnas on 30 liiki. Enamasti on nad külmaõrnad, aga lepalehise kletra loevad pooled autoriteedid kuuluma 3-sse tsooni, ülejäänud väidavad, et ta on 4. tsooni taim. Nii ehk naa peaks ta järelikult Eestisse sobima küll.
Lepalehine kletra moodustab üsna kiiresti tiheda, ümara põõsa, mille kõrgus ulatub 1,5 m-ni (2,5 m-ni). Juulis alates sirutuvad lehekerast välja üsna pikad, valged õisikuküünlad. Nendest levib aeda väga meeldivat lõhna. Ingliskeelsed maad kutsuvad lepalehist kletrat armsaks piprapõõsaks (sweet pepperbush). Sügisel värvuvad tema lehed kollaseks kuni oranzhikaks. Liblikad ja teised nektartoidulised putukad jumaldavad kletraid. Kletra oksad on üsna haprad - lumi võib neid puruks vajutada.

´Pink Spire´ - on õrnroosade õisikutega hurmav põõsas.

Kletrad armastavad niisket õhku. Ka pinnas peaks olema püsivalt parasniiske, pigem pisut ülemäära niiske kui kuiv. Kletrad saavad hakkama ka nätskes pinnases. Nad on päikeselembid, aga taluvad hästi ka üsna tõsist varju ja on nõus seal ka õitsema. Kui soovid neid õitsema ergutada, siis püga neid kevadel. Erilisi muresid ei tohiks nendega olla.

Lepalehine kletra ei malda isegi potist väljasaamist ootama. Kitsukeses potis kasvamine ei vähenda tema õitsemiskirge.