Magnoolia

Leonard Messel		Merrill

Magnooliaid armastatakse soojemates maades väga. Nad õitsevad varakevadel enne lehteminekut. Populaarsemate liikide õied meenutavad kujult ja suuruselt tulbiõisi. Enamasti on õied ka veel hästi lõhnavad. Selle tõttu kutsutakse magnooliaid ka tulbipuudeks.
Loebneri magnooliad (Magnolia × loebneri) on ühed külmakindlamatest. Kuna nad õitsevad pisut hiljem kui varase õitsemisajaga magnooliad, siis pole nii suurt ohtu, et öökülmad õied ära võtavad. Loebneri magnooliad on, erinevalt paljudest teistest magnooliatest, mitte väga suured taimed. Loebneri magnooliad õitsevad esimest korda 5 a vanuselt.
´Leonard Messel´ on heitlehine, roosade, kergelt lõhnavate õitega sort. Põõsa kõrgus on 10 aastaselt ca 2,4 m. Kõige külmakindlam põõsasjatest magnooliatest.
´Merrill´on heitlehine, valgete õitega sort. Kasvab puuks. Puu kattub üleni kergelt lõhnavate õitega. Puu kõrgus 10 aastaselt on 4,5m.

Sieboldi magnoolia (M. sieboldii) on Soome magnooliagurude poolt tunnistatud kõige vastupidavamaks. See liik kasvab Jaapanis ja Koreas. Põõsas on laia võraga ja Soomes kuni 3 m kõrge. Portselanvalged, eksootilise lõhnaga, karmiinpunaste tolmukatega, tasjad õied (d= kuni 10 cm) avanevad juuni lõpust juuli lõpuni. Tema lehed on alt sinakad ja kaetud valkjashallide karvadega. Ta vajab viljakat mulda ja kerge laigulise varjuga kasvukohta.
'Colossus' on väga pikalt õitsev sort. Suve teisel poolel avab teise lainena veel õisi. Tal on suured valged õied, mis avanevad allapoole. Kui käänad õie ülespidi, siis näed selle ilusasse sisemusse.
Sieboldi magnoolia võib suvel saada päikesepõletuse, kui muld ei ole püsivalt niiske. Ta ei ole nõus kasvama lahjas mullas. Sügisel pakuvad silmailu 10 cm pikkused roosad “käbid” (viljad).

Suur ja vägev Sieboldi magnoolia Pärnumaal on juba sügisel järgmiseks suveks õienupud valmis sättinud.

Magnooliad on heitlehised. Magnooliad ei talu ümberistutamist. Vajavad tavalist aiamulda, millele on lisatud turvast. Tuleb jälgida, et mulla pH ei läheks üle 7 (st. muld ei tohiks olla aluseline). Vajavad toitaineterikast pinnast. Istutusaugu põhja tuleks panna turbaaluspanul kõdusõnnikut. Istutusauku võiks lisada lehe- ja okkakõdu. Muld peab olema püsivalt niiske, aga mitte liigniiske. Ära songi magnooliate all mulda, magnooliate juured on haprad ja saavad kergesti kannatada. Umbrohtude tõrjeks multshi nende alune koorepuruga, see hoiab mulla niiske ja suunab mulla pH-d sobivalt happelisuse suunas. Kasvukoht olgu päikseline ja tuulte eest varjatud.