Palu näsiniin Daphne cneorum
![]() |
Kenasti
välja arenenud palu näsiniine põõsas.
|
![]() |
![]() |
Daphne
x burkwoodii "Carol Mackie"
|
Ja
need on palu-näsiniine õied
|
Palu-näsiniin
- D. cneorum - on igihaljas kääbuspõõsas, mille
kõrgus ulatub vaid 0,2
0,4 m-ni. Kuna ta on laiuva loomuga ja tema
oksad juurduvad kergesti, siis võib täiskasvanud põõsastiku
diameeter olla üsna suur. Kasvab väga aeglaselt. Ka temal ei ole Eesti
talve üleelamisega probleeme. Palu-näsiniin õitseb mais. Tema
magusalõhnalised õied on karmiinroosad. Viljad on tal pruunikas-kollased.
Viljadel ei ole dekoratiivset väärtust, aga nad on mürgised. Juhul, kui vananedes osutuvad tema oksad lehtedest paljaiks, kärbi neid tagasi. Juba juurdunud palu-näsiniin ei talu ümberistutamist.
Palu-näsiniine taimed on tavaliselt üsna armetud. Ka meie aeda jõudnud näsiniinehakatisest ei osanud alul midagi arvata. Aga juba ülejärgmisel suvel ta näitas, milleks ta on võimeline - ta õitses rikkalikult ja kaua, osutudes tõeliseks kiviktaimla solistiks. Päike on tema iidoliks ja parasniiske muld õigeks pakkumiseks.
`Eximia´ - on palu-näsiniine populaarseim sort, mida sagedasti
Euroopas müüakse lihtsalt palu- näsiniine nime all. On liigist
kiirema ja kompaktsema kasvuga. Õiepungad on erkpunased, avanenult on
õis roosa. Tema Euroopa mõõtudeks antakse: kõrgus
25 cm ja laius 60 cm.
Daphne
x burkwoodii - on palu-näsiniine ja kaukaasia näsiniine hübriid, mille "isadeks" olid möödunud sajandi tuntud Inglise aednikud vennad Burkwood-id. See taim kasvab kuni 1 m kõrgeks põõsaks, on pooligihaljas ja õitseb heleroosade õitega. Loetakse üheks lihtsamini kasvatatavaks heitlehiseks näsiniineks.
Kääbus-näsiniin - D.arbuscula - on pärit Ungari mägedest. See tilluke igihaljas iludus kuulub alpipeenarde raudvarasse. 20 cm kõrgusele seatud lati alt mahub ta võrseid lõnksu laskmata läbi. Tal on kesksuvel roosad, lõhnavad õied ja aasta ringi jäigad, tumerohelised lehed. Saime omale pisukese taimekese, kuid juba esimesel suvel puhkes ta ennastunustavalt õide. Kui ta ka meie talvega toime tuleb, siis on üks kaunitar aias juures. Päikesepaiste läheb asjaks, aga juurestik peaks olema kivi all jahedas.
Schlyteri näsiniin - D. x schlyteri - on sedavõrd fännide pärusmaale kuuluv, et autoriteetsed käsiraamatud ei maini teda sõnagagi. Tegemist on palu-näsiniine hübriidiga. Ta jääb kasvult madalaks (ca 15 cm) igihaljaks mättaks. Tema kitsad lehekesed on tumerohelised, õied on roosad, lõhnavad.
´Hans Bauer´- on liigist eristuv kummaliselt tihedamalt paiknevate lehtedega noorte võrsete poolest. "Siilikesed" tekivad ilmselt seetõttu, et mõnede võrsete kasv kängub ja nii jäävadki lehed võrsel tihedasti üksteise kõrvale. Õied on roosad, lõhnavad.
´Maria´ - kasvatab välja väga ühtlase pinnaga padjandi. See on sügavroheline. Õied roosad, lõhnavad.
Schlyteri näsiniin ja tema sordid on väga kaunid. Nende lehed on läikivad. Näib, nagu oleksid need märjad. Loetakse "lollikindlateks" näsiniinteks. Meil nad tunnevad ennast täispäikeses suurepäraselt. Karmi põua ajal oleme neid vahel kastnud.
Pikemat artiklit näsiniintest saad lugeda "artiklite" lehekülgedelt või siia klikkides.
![]() |
![]() |
Schlyteri näsiniin ´Maria´ |
Schlyteri näsiniine ´Hans Bauer´ kängunud võrsest moodustunud "siilike". |
![]() |
![]() |
Kääbus-näsiniin õitsemas, ise vaevalt pöidlapikkune. D.arbuscula. |
Palu- näsiniin täies ilus. |
Väidetavalt eelistavad kõik ülalkirjeldatud näsiniined neutraalset või õige pisut ükskõik kummale poole nihkunud pH-ga mulda. Kindlasti ei meeldi neile ümberistutamine.