Deutsia Deutzia sp.
![]() |
|
Kare deutsia ´Plena´ õitsemas. |
Deutsiaid (Deutzia sp.) on määratletud kuni 60 liiki. Johann van der Deutz (1743-84) oli18. saj. Hollandi botaanikute patroon. Nimetet härrasmees oli jurist, Amsterdami linnanõukogu liige ja suur botaanikahuviline. Ta sponsoreeris oma sõbra Carl Peter Thunberg´i uurimisreisi Jaapanisse. Vastutasuks nimetaski Thunberg ühe põõsaperekonna Deutzia. Paljud deutsiad on pärit Ida-Aasiast ning Himaalajast, vaid 2 liiki kasvavad Ameerikas. Ligi 50 deutsialiigi kodumaaks on Hiina. Nad on lähisuguluses ebajasmiinidega. Siiski ei ole deutsiate õite lõhn kaugeltki nii tugev, kui ebajasmiinidel. Euroopasse jõudsid esimesed deutsiad 1830-tel aastatel. Deutsiate sordiaretusega tegeles süvenenult Lémoine puukool Prantsusmaal 1890-1940 aastatel. Seal suudeti metsikutest liikidest aegapidi aretada üsna "kammitud" välimusega ja väga rikkalikult õitsevad sordid. See on ikka seesama puukool, kust on pärit paljud praegused parimad sirelisordidki. Aianduses hinnatakse deutzia sorte kõrgelt õitsemise aja tõttu. Juuni lõpus või juuli algul ei õitse peale nende palju taimi. Kui Sinu eesmärk on õitsev aed lumest lumeni, siis tuleb mõni deutzia aeda istutada! Kummalisel kombel avastasime alles 2012.a. suvel, et meie aias pole kasvamas ühtegi deutsiat. Tähelepanu köitis väike ´Tourbillon Rouge´ istik, mis oli paariks aastaks teiste istikute vahel unustusehõlma vajunud, aga nüüd ootamatult roosade pilkupüüdvate õiepungadega kattunud. Sellest armsast kääbikust oli võimatu mööda vaadata ja ta leidis omale koha meie niigi "ülerahvastatud" aias. Paraku on deutsiad määratletud 5 ts. taimedeks, järelikult karmimatel talvedel võivad nad saada kannatada.
Kare deutsia (Deutzia scabra) on pärit Hiinast ja Jaapanist. Talub kuni -25° C külma,
varred surevad tavaliselt kuni lume piirini, tugevate lumeta talviste külmade
eest vajab katet.
Põua pärast
võib hukkuda. Kareda deutsia õied ripuvad, nagu väikesed kellukad, alaspidi.
Korrapäraselt lõigatud kare deutsia on enamasti kuni 1,5 m kõrge ja 1
m lai. Vanemad põõsad võivad olla kuni 2,5 m kõrged.
D. scabra ´Plena´ - ilusate valgete täidisõitega
sort, mille välimised õielehtede pooled on roosad. Pärit 1861.a. Kasvab kuni 2,5 m kõrgeks.
D. crenata ´Pride of Rochester´ - (paljud spetsialistid samastavad D.crenata ja D.scabra)
eelmisega sarnaste täidisõitega vana sort (1881.a.), aga õied on üleni
valged. Sirgub samuti 2,5 m-ks. Seda sorti saab kasutada heki
rajamiseks - tal on piisavalt kõrgust ja pügades muutub ta ühtlaselt
tihedaks. Ja ikkagi tuleb meeles pidada, et külm võib sellist hekki
kahjustada.
![]() |
Deutsia 'Pride of Rochester' |
Kaunis deutsia (D. gracilis)
on teine tuntud deutsialiik, mida kasutatakse laialdaselt uute sortide
saamisel ühe esivanemana. See Jaapanist pärit liik erineb eelmisest
eelkõige selle poolest, et tema valged tähekujulised õied vaatavad
avanenult ülespidi. Tema tuntuim sort on ´Nikko´, mis
nägi ilmavalgust 1976.a. USA-s. See on kasvult kõige väheldasem
deutsia. Ta kasvab vaid 0,6 m kõrgeks, aga 2 × nii laiaks. Tal on
kahvaturoheline lehestik, mis koloreerub sügisel värviliseks. Õied on
tal liigile omaselt valged. Teine uuem "ameeriklane" on sort ´Duncan´
ehk CHARDONNAY PEARLS. Selle väheldase põõsa lehed on laimirohelised
(ehk siis tuntavalt kollase jumega). Lõhnavad õied on valged ja
avanevad valgetest ümmargustest pungadest. Vanem samalaadne sort on ´Aurea´. Kaunil deutsial on ka kirjulehelisi sorte. Näiteks võiks tuua sordi ´Marmorata´. Selle väheldase põõsa rohelised lehed on kirjatud kollasega.
Tore deutsia (D. × magnifica) on
suurekasvuline põõsaliik. Ta sirgub kuni 4 m kõrgeks. Tal on
puhasvalged õied, mis on koondunud ülespidi hoidvatesse õisikutesse.
Iga õis üksinda näeb välja nagu väike rosett. See on teine deutsia,
keda saab hekina kasutada. Tema üheks tuntumaks sordiks on ülespidi
hoidvate okstega ´Erecta´.
Kalmiaõieline deutsia (D. × kalmiiflora) on Lemoine poolt üsna aretustöö alguses saadud Deutzia parviflora × Deutzia purpurascens
hübriid. Paljundatakse vaid ühte klooni ja sellepärast ei anta lisaks
sordinime. Õiepungad on karmiinroosad. Avanenud õied on valkjasroosad.
Põõsas on väheldane (1...1,5 m kõrge), ilusa vormiga. Loetakse väga
dekoratiivseks ja elegantseks põõsaks.
Teiste deutsialiikide sordid on hoopiski harvemini aianduses kasutuses.
Palju populaarsemad on hübriidsed sordid ehk siis aed-deutsiad. Nendest paljundatakse massilisemalt järgmiseid sorte:
D × hybrida ´Mont Rose´
- õitseb nimele vastavalt roosa mäena juuli esimesel poolel. Lihtõied
on üsna suured ja roosad. Õite keskel punt erkkollaseid tolmukaid.
Põõsas jääb eelmisest pisut madalamaks ja on kerajas, alaspidi
kaarduvate okstega.
D. × hybrida ´Pink Pom- Pom´ - syn. D. ´Rosea Plena´ on alul roosade
täidisõitega sort. Vananedes õied pleekuvad heledaks. Õisikud on ovaalsed kerad. Põõsas
üsna madal, ca 1m kõrge. Lehed värvuvad sügisel lillakaks
D × hybrida ´Strawberry Fields´ - ma ei tea, kas sort
sai nime biitlite tuntud laulu järgi või andsid inspiratsiooni üsna
maasikpunased, tähekujulised, lõhnavad õied. Tegelikult on iga üksiku
õie sisemus heledam, pea punased on üksnes kroonlehtede välimised
tipud. Kompaktne põõsas on ca 1...1,5 m kõrge.
D × hybrida ´Tourbillon Rouge´
- avab oma titeroosad lihtõied üsna tumeroosadest pungadest. Õitseb
väga rikkalikult. Päikese käes pleekuvad õied pea-aegu valgeks. Õied on
kergelt lõhnavad. Põõsas on vaasikujuline. Tema noored võrsed on
punakasoranzhid valgete pikitriipudega. Vanemate okste koor on lahti ja
lipendab. Sügisel värvuvad lehed kollaseks kuni roosakaks. Regulaarselt
lõigatuna kasvab põõsas vaid napisti 1,5 m kõrguseks. Väidetavalt
kannatab see sort kuni 30 kraadist pakast.
D. × hybrida ´Magicien´ - on ühekordsete roosade õitega, millel on valge kant. Õied lõhnavad meeldivalt
.
.
![]() |
Deutsia 'Magicien' |
![]() |
Kauni deutsia ´Nikko´ istik sügisvärvides. |
![]() |
Aed-deutsia ´Pink Pom-Pom´1.juulil |
LÕIKAMINE: Deutsiad õitsevad eelmise aasta võrsetel. Seega on tark kohe peale
õitsemist mingi osa õitsenud okstest (eelkõige vanemad) põõsast
eemaldada. Niiviisi talitades kasvatab põõsas hulgaliselt noori
võrseid, mis kattuvad üleni õitega järgmisel aastal. Mida
intensiivsemalt suudab põõsas uusi võrseid kasvatada, seda rohkem võib
vanu oksi välja lõigata (või ka tugevasti lühendada). Aga jälgi, et sa
ei kärbi noori võrseid - sellega vähendad oluliselt järgmise aasta
õitsemist.
HOOLDAMINE:
Deutsiad vajavad niisket mulda. Kuivemas kohas tuleb neid
kasta. Päike on nende esimeseks eelistuseks, aga kerge varjuga on nad
samuti nõus leppima. Täisvarjus nad püsivad elus, aga ei õitse üldse
või avavad vaid üksikuid õisi. Deutsiat istutades võiks istutusaugu
(või -anuma) täita turba, pooleldi kõdunenud lehtede ja tavalise
aiamulla võrdsetes osades võetud seguga.
PALJUNDAMISEKS: võid suruda mõne oksa vastu mulda. Samuti võid juulis
juurutada pistoksi. Oksad juurduvad üsna kergesti. Sorte võid pookida
kareda deutsia seemikutele. Kõikide deutsialiikide seemneid võid
külvata kevadel - need idanevad hästi.
.