Deutsia Deutzia sp.

Kare deutsia ´Plena´ õitsemas.

Deutsiaid (Deutzia sp.) on määratletud kuni 60 liiki. Johann van der Deutz (1743-84) oli18. saj. Hollandi botaanikute patroon. Nimetet härrasmees oli jurist, Amsterdami linnanõukogu liige ja suur botaanikahuviline. Ta sponsoreeris oma sõbra Carl Peter Thunberg´i uurimisreisi Jaapanisse. Vastutasuks nimetaski Thunberg ühe põõsaperekonna Deutzia. Paljud deutsiad on pärit Ida-Aasiast ning Himaalajast, vaid 2 liiki kasvavad Ameerikas. Ligi 50 deutsialiigi kodumaaks on Hiina. Nad on lähisuguluses ebajasmiinidega. Siiski ei ole deutsiate õite lõhn kaugeltki nii tugev, kui ebajasmiinidel. Euroopasse jõudsid esimesed deutsiad 1830-tel aastatel. Deutsiate sordiaretusega tegeles süvenenult Lémoine puukool Prantsusmaal 1890-1940 aastatel. Seal suudeti metsikutest liikidest aegapidi aretada üsna "kammitud" välimusega ja väga rikkalikult õitsevad sordid. See on ikka seesama puukool, kust on pärit paljud praegused parimad sirelisordidki. Aianduses hinnatakse deutzia sorte kõrgelt õitsemise aja tõttu. Juuni lõpus või juuli algul ei õitse peale nende palju taimi. Kui Sinu eesmärk on õitsev aed lumest lumeni, siis tuleb mõni deutzia aeda istutada! Kummalisel kombel avastasime alles 2012.a. suvel, et meie aias pole kasvamas ühtegi deutsiat. Tähelepanu köitis väike ´Tourbillon Rouge´ istik, mis oli paariks aastaks teiste istikute vahel unustusehõlma vajunud, aga nüüd ootamatult roosade pilkupüüdvate õiepungadega kattunud. Sellest armsast kääbikust oli võimatu mööda vaadata ja ta leidis omale koha meie niigi "ülerahvastatud" aias. Paraku on deutsiad määratletud 5 ts. taimedeks, järelikult karmimatel talvedel võivad nad saada kannatada.

Kare deutsia (Deutzia scabra) on pärit Hiinast ja Jaapanist. Talub kuni -25° C külma, varred surevad tavaliselt kuni lume piirini, tugevate lumeta talviste külmade eest vajab katet.
Põua pärast võib hukkuda. Kareda deutsia õied ripuvad, nagu väikesed kellukad, alaspidi.
Korrapäraselt lõigatud kare deutsia on enamasti kuni 1,5 m kõrge ja 1 m lai. Vanemad põõsad võivad olla kuni 2,5 m kõrged.
D. scabra ´Plena´ - ilusate valgete täidisõitega sort, mille välimised õielehtede pooled on roosad. Pärit 1861.a. Kasvab kuni 2,5 m kõrgeks.
D. crenata ´Pride of Rochester´ - (paljud spetsialistid samastavad D.crenata ja D.scabra) eelmisega sarnaste täidisõitega vana sort (1881.a.), aga õied on üleni valged. Sirgub samuti 2,5 m-ks. Seda sorti saab kasutada heki rajamiseks - tal on piisavalt kõrgust ja pügades muutub ta ühtlaselt tihedaks. Ja ikkagi tuleb meeles pidada, et külm võib sellist hekki kahjustada.

Deutsia 'Pride of Rochester'

Kaunis deutsia (D. gracilis) on teine tuntud deutsialiik, mida kasutatakse laialdaselt uute sortide saamisel ühe esivanemana. See Jaapanist pärit liik erineb eelmisest eelkõige selle poolest, et tema valged tähekujulised õied vaatavad avanenult ülespidi. Tema tuntuim sort on ´Nikko´, mis nägi ilmavalgust 1976.a. USA-s. See on kasvult kõige väheldasem deutsia. Ta kasvab vaid 0,6 m kõrgeks, aga 2 × nii laiaks. Tal on kahvaturoheline lehestik, mis koloreerub sügisel värviliseks. Õied on tal liigile omaselt valged. Teine uuem "ameeriklane" on sort ´Duncan´ ehk CHARDONNAY PEARLS. Selle väheldase põõsa lehed on laimirohelised (ehk siis tuntavalt kollase jumega). Lõhnavad õied on valged ja avanevad valgetest ümmargustest pungadest. Vanem samalaadne sort on ´Aurea´. Kaunil deutsial on ka kirjulehelisi sorte. Näiteks võiks tuua sordi ´Marmorata´. Selle väheldase põõsa rohelised lehed on kirjatud kollasega.
Tore deutsia (D. × magnifica) on suurekasvuline põõsaliik. Ta sirgub kuni 4 m kõrgeks. Tal on puhasvalged õied, mis on koondunud ülespidi hoidvatesse õisikutesse. Iga õis üksinda näeb välja nagu väike rosett. See on teine deutsia, keda saab hekina kasutada. Tema üheks tuntumaks sordiks on ülespidi hoidvate okstega ´Erecta´.
Kalmiaõieline deutsia (D. × kalmiiflora) on Lemoine poolt üsna aretustöö alguses saadud Deutzia parviflora × Deutzia purpurascens hübriid. Paljundatakse vaid ühte klooni ja sellepärast ei anta lisaks sordinime. Õiepungad on karmiinroosad. Avanenud õied on valkjasroosad. Põõsas on väheldane (1...1,5 m kõrge), ilusa vormiga. Loetakse väga dekoratiivseks ja elegantseks põõsaks.

Teiste deutsialiikide sordid on hoopiski harvemini aianduses kasutuses.
Palju populaarsemad on hübriidsed sordid ehk siis aed-deutsiad. Nendest paljundatakse massilisemalt järgmiseid sorte:

D × hybrida ´Mont Rose´ - õitseb nimele vastavalt roosa mäena juuli esimesel poolel. Lihtõied on üsna suured ja roosad. Õite keskel punt erkkollaseid tolmukaid. Põõsas jääb eelmisest pisut madalamaks ja on kerajas, alaspidi kaarduvate okstega.
D. × hybrida ´Pink Pom- Pom´ - syn. D. ´Rosea Plena´ on alul roosade täidisõitega sort. Vananedes õied pleekuvad heledaks. Õisikud on ovaalsed kerad. Põõsas üsna madal, ca 1m kõrge. Lehed värvuvad sügisel lillakaks
D × hybrida ´Strawberry Fields´ - ma ei tea, kas sort sai nime biitlite tuntud laulu järgi või andsid inspiratsiooni üsna maasikpunased, tähekujulised, lõhnavad õied. Tegelikult on iga üksiku õie sisemus heledam, pea punased on üksnes kroonlehtede välimised tipud. Kompaktne põõsas on ca 1...1,5 m kõrge.
D × hybrida ´Tourbillon Rouge´ - avab oma titeroosad lihtõied üsna tumeroosadest pungadest. Õitseb väga rikkalikult. Päikese käes pleekuvad õied pea-aegu valgeks. Õied on kergelt lõhnavad. Põõsas on vaasikujuline. Tema noored võrsed on punakasoranzhid valgete pikitriipudega. Vanemate okste koor on lahti ja lipendab. Sügisel värvuvad lehed kollaseks kuni roosakaks. Regulaarselt lõigatuna kasvab põõsas vaid napisti 1,5 m kõrguseks. Väidetavalt kannatab see sort kuni 30 kraadist pakast.
D. × hybrida ´Magicien´ - on ühekordsete roosade õitega, millel on valge kant. Õied lõhnavad meeldivalt .

.

Deutsia 'Magicien'

Kauni deutsia ´Nikko´ istik sügisvärvides.

Aed-deutsia ´Pink Pom-Pom´1.juulil

LÕIKAMINE: Deutsiad õitsevad eelmise aasta võrsetel. Seega on tark kohe peale õitsemist mingi osa õitsenud okstest (eelkõige vanemad) põõsast eemaldada. Niiviisi talitades kasvatab põõsas hulgaliselt noori võrseid, mis kattuvad üleni õitega järgmisel aastal. Mida intensiivsemalt suudab põõsas uusi võrseid kasvatada, seda rohkem võib vanu oksi välja lõigata (või ka tugevasti lühendada). Aga jälgi, et sa ei kärbi noori võrseid - sellega vähendad oluliselt järgmise aasta õitsemist.
HOOLDAMINE: Deutsiad vajavad niisket mulda. Kuivemas kohas tuleb neid kasta. Päike on nende esimeseks eelistuseks, aga kerge varjuga on nad samuti nõus leppima. Täisvarjus nad püsivad elus, aga ei õitse üldse või avavad vaid üksikuid õisi. Deutsiat istutades võiks istutusaugu (või -anuma) täita turba, pooleldi kõdunenud lehtede ja tavalise aiamulla võrdsetes osades võetud seguga.
PALJUNDAMISEKS: võid suruda mõne oksa vastu mulda. Samuti võid juulis juurutada pistoksi. Oksad juurduvad üsna kergesti. Sorte võid pookida kareda deutsia seemikutele. Kõikide deutsialiikide seemneid võid külvata kevadel - need idanevad hästi.

.