Rododendronid (igihaljad) Rhododendron sp.

Rodosid on palju liike ja neist on aretatud lugematul hulgal sorte. Nendest mingigi ülevaate saamiseks kuluks hulka aega. Pealegi valitseb turul teatav kaos - kuna Eestis praktiliselt igihaljaid rodosid ei paljundata, siis ostetakse taimed Euroopast sisse. Loomulikult ostetakse seda, mida odavamalt pakutakse. Nii satub Eestisse kirju ja kaootiline sortiment rodosid.

Põhja- Eesti olud on absoluutselt rodovaenulikud. Paljud elamispaigad (seega ka aiad) paiknevad lausa pae (aluselise reaktsiooniga) peal (Tabasalu) ja põhjavesi on reeglina üsna tuntavalt leeliseline ning kare (sisaldab palju teatavaid ühendeid). Rododendronid (eriti igihaljad) vajavad happelist pinnast (pH 4...5) ja kergelt happelist ning pehmet vett.Rodosid on targem kasvatada Lõuna - Eestis, kus leidub loomuldasa happelisi muldasid.
Ka Põhja - Eestis leidub rododele sobivaid kasvupaiku. Kui teie krundil kasvavad mustikad, siis kasvavad seal ka rodod ning erimeetmeid pole tarvis rakendada. Kui pinnas on leeliseline kuni neutraalne, siis tee nii:
1 .laota alale, kuhu tahad moodustada rodopeenra, peenravaip. See väldib umbrohtude tungimise rodopeenrasse altpoolt.
2. Äärista tulevane rodode kasvuala turbapätsidega. Nende asemel võid kasutada graniitkive või puuronte, aga mitte paekive.
2. täida tekkinud "küna" heleda freesturbaga, millele on hulka segatud kuni 1/2 koguses liiva ja okkakõdu või mõnda muud happelist komposti.
3. talla "pinnas" kinni ja istuta taimed. Kasta!.
4. edaspidi kasta vihmaveega ja väeta ainult spetsiaalse rodoväetisega.

 

 

 

Rodopeenar peaks paiknema poolvarjulises kohas. Ka tuuled ei tohiks pääseda taimi sasima. Rodod ei talu liigniisket pinnast. See ongi põhjus, miks ma ei soovita rodopeenra moodustamiseks kaevata küna, vooderdada see kilega ja täita turba-liiva seguga. Selliselt talitades ei pääse vihmavesi ära voolama, ta jääb rodode juurte ümber turvast ligundama ning rodod hukkuvad..
Igihaljad rodod rullivad oma lehed kokku külma ilmaga ja liigselt kuivas pinnases. See on nende loomulik kaitsereaktsioon. Talvel, tõsisema külmaga, näete te rodosid enamasti sellisena, nagu pildil. Suvel aga vaevalt teil õnnestub näha rodot lehti kokku rullimas hoolimata sellest, et te ei ole rodosid kastnud. Järelikult olete teinud õigesti - liigne vesi on hullem, kui vähene kuivus. Ja veel kord - kui vihmavett käepärast pole, siis ärge rodode turbapeenart parem kraaniveega kastke. Kui vihma sajab, siis pole kasta tarvis ja kui on pikalt kuiv olnud, siis pole teil nagunii vihmavett kusagilt võtta.
Kogu eelnev tekst ei sobi üheselt Eesti autoriteetide arvamustega ja kindlasti mitte Euroopa aednike tekstidega. Paljudes Euroopa maades on pinnase ja vee keemiline koostis hoopis erinev meie omast, päikeseenergia hulgast rääkimata. .
Teil on vabad käed rodokasvatuse meetodite valikul. Calmia Istikuäri paigutab siia lehele teiepoolsed praktilised kogemused rodokasvatuse valdkonnas, kui viitsite neid meiega jagada näiteks E-kirja kaudu. Saame kõik koos kogenumaks!

Kui rododel on midagi viga, siis kõigepealt veendu pinnase pH testi abil, et rododel on happeline pinnas. Pole mõtet rakendada "abistavaid" võtteid enne, kui pinnas ei ole hapu. Elementaarse pH testi sooritamiseks võta rodode juurte ligidalt paar peotäit pinnast, pane see mõnda puhtasse nõusse, lisa pisut puhast vett (soovitav destilleeritud vesi, aga võid edukalt kasutada ka kraanivett), sega mõned minutid, vala saadud segu peenemale sõelale või marlitükile ja kogu väljatilkuv vesi puhtasse klaasi. Kui sa ei soovi sõela määrida, võta segu lihtsalt pihku ja pigita mõnikümmend tilka klaasi. Edasi võta universaalindikaatorpaber või mõni spetsiifilisema mõõtepiirkonnaga indikaatorpaber, tilguta sellele paar tilka saadud tõmmist ja vaata, kas tekkiva laigu värvus viitab happelisele reaktsioonile. Indikaatorpabereid on igas analüüsidega tegelevas laboris, koolilaborites, hästivarustatud akvaariumitarvete poodides ja loomulikult keemiatarvete kauplustes. Kui teil on silmapiiril mõni elektriline pH-meeter, siis selle abil saate paari minutiga paarist milliliitrist tõmmisest määrata selle täpse pH väärtuse.
Seda kahvatulillade õitega rodo on kastetud vaid tema titeeas. Täiskasvanuna kasvab ta turbapeenra teisel korrusel ja oma teooria kontrollimiseks ma teda põhimõtteliselt ei kasta. Pilt on tehtud 2002 a. põuasel suvel.