Harilik vaher Acer platanoides

´Crimson Sentry´	Hariliku vahtra leht on tähistatud numbriga 16.

Acer platanoides ´Crimson King´ istik. Oli tuuline ilm ja fotokas ei suutnud keskenduda.

Acer platanoides ´Drummondii´ noored lehed.

Harilik vaher ´Royal Red´ varakevadel õitsemas. Lehed alles hakkavad pungadest välja rulluma.

Harilik vaher 'Holata' lehti pungadest välja sirutamas.

´Marit´ ei võta aias palju ruumi, aga sügiseti on ta vägagi pilkupüüdev.

"Maavillane" ´Paldiski´ on väga ilus vaher.

Harilik vaher on tuntud sügisvärvide meister. Kasvab suureks, ümara võraga puuks. Kõrgus võib ulatuda 20 m-ni ja laius 10 m-ni. Kasvab kiiresti. Ta on väga vastupidav ja vähenõudlik. Talle ei sobi sügav vari ja kuiv, liivane ning happeline pinnas. Ka soine pinnas on talle vastuvõetamatu. Kõik ülejäänud kasvukohad tunnistab ta headeks ja asub lausa silmnähtavalt kasvama. Harilikud vahtrad taluvad suurepäraselt tuult, linnaõhku ja tolmu. Vahtraid ei tohi lõigata kevadel - nad jooksevad mahlast kuivaks. Kui soovid vahtraid vormi pügada, siis tee seda suve teisel poolel. Harilikul vahtral on mitmeid hinnatud sorte, kelle gabariidid on enamasti liigist tunduvalt väiksemad:
´Charles Joly´ - on väga eripärane vaher. Tema lehed sarnanevad rohkem jaapani vahtra omadega - need on sügavalt lõhestunud, need avanevad punastena, jätkavad suvel rohelistena ja lõpetavad sügisel merevaikoranžikatena. Ta kasvab 10ne aastaga ca 4 m kõrgeks tiheda võraga puuks. Pügamisega on võimalik hoida teda oluliselt madalamana.
´Crimson King´ - auhindu võitnud punaselehine vaher, kelle suurimaks miinuseks on erksa sügisvärvi puudumine. Aretatud belgias 1937.a. Kasvab kuni 15 m kõrgeks. Jahukaste on probleemiks, nagu mitmel teisel punaselehisel harilikul vahtral.
´Crimson King Globe´ - eelmise sordi ilusa lehevärviga, aga korrapäraselt kerakujulise võraga puu. Kõrgus sõltub suurel määral pookekoha kõrgusest.
´Golden Globe´ - on teine ümara võraga vaher (1995, Saksamaalt). Tema lehed püsivad suvel kollased, noored lehed avanevad vasksetena. Sügisel värvuvad pisut oranzhikamaks. Lehed ei pruunistu päikese toimel. Võra on pisut laiem, kui kõrge. Üldjuhul kuni 5 m kõrge ja pisut enam lai.
´Royal Red´ - kasvab "vaid" 8 m kõrgeks. Hoiab võraoksi ülespidi, mistõttu võra on suhteliselt kitsas. Õisi on kevadel rohkesti. Noored lehed on punased, kerge pronksja varjundiga. Suvel on lehed tumepunased, lausa mustjad, läikivad. Lehed on sügisel vaskkollased kuni oranzhid. Üldiselt on ta väga sarnane ´Crimson King´iga, aga lehed on tooni võrra tumedamad. Väidetavalt on ´Royal Red´ jahukastekindel.
´Crimson Sentry´ - 1974.a. ilmavalgust näinud sambakujulise võraga punaselehine sort. Lehed eelmisest sordist siiski vähem punased.
´Drummondii´ - on kuni 10 m kõrgune ümara võraga puu, kelle rohelised lehed on ääristatud kreemvalge kandiga. Tema sünniaasta on 1903. Tavaliste lehtedega võrsed tuleb kohe välja lõigata. On samuti saanud auhindu. Väga päikeselisel (ja kuiva mullaga) kohal kasvades võivad lehtede ääred pruunistuda.
´Holata´ - on väheldane, püstise võraga puu. Lehed avanevad punastena, suve edenedes need värvuvad üle rohelise sügiseks pastelselt oranzhikaks.
´Marit´- on väike sammasjas puu (10ne aastaselt kuni 1,5 m kõrge). Tema rohelised lehed on iselaadselt krompsus.
´Novush´ - on püstise, tiheda võraga kääbik. Kasvab aeglaselt vaid 1 m kõrgeks. Tema lehed on tumerohelised, sügisel kollased ja kaunilt lõhestunud. Võib edukalt istutada kasvõi kiviktaimlasse külmaõrna kämmal(jaapani)vahtra asemel. Sort on pärit Saksamaalt 1999.a.
'Paldiski' - on omamaine lõhislehine sort. Dendroloog J.Elliku leidis sordi algpuu Paldiski lähedalt 1995.a. Puu on ümarapoolse võraga, lehed on rohelised, väga tugevasti lõhestunud. Meie aias kasvatab ta suvega meetrised võrsed, mistõttu puu kasvab täismõõduliseks vahtraks. Olen igal aastal suve lõpus tema võra kasinamaks ja ümaramaks püganud. Iga-aastast pügamist võid toimetada kõikide vahtrate puhul. Nad muutuvad vaid tihedamaks. Kõiki lõikamisi tee sügisel või talveharja möödumisel enne, kui mahlad liikuma hakkavad.

Juhul, kui sinu vahtral on komme haigestuda jahukastesse, siis on tark viia läbi profülaktiline pritsimine fungitsiidiga lehtede avanemise ajal. Kohe, kui märkad lehtedel esimesi valgeid laike, pritsi vaske sisaldava fungitsiidiga. Vaher on stressis ja tabandub jahukastest kergesti, kui ta on pikalt sunnitud taluma põuda. Juhul, kui kastad teda, siis pritsi ka lehed märjaks. .