Üheemakaline viirpuu Crataegus monogyna

Viirpuud on sageli kasutatavad hekitaimed. Nad on üsna head meetaimed. Õitest saab teha ravimteed (südameprobleemid ja närvinähud). Pärast 20 kasvuaastat tuleks viirpuuhekki noorendada. Selleks lõigatakse see tagasi 10...12 a vanuste osadeni. Läheb pärast noorendamist taas kenasti tihedaks. Eelistavad viljakat pinnast. Hekkidena on Eestis leidnud kasutamist üheemakaline viirpuu ja karvane viirpuu (C.submollis). Viimase miinuseks esimese ees on asjaolu, et tema suured lehed saavad heki pügamisel tahes tahtmata kannatada, nad närtsivad ja nii näeb hekk jupp aega üsna nadi välja. Üheemakalise viirpuu lehed on pisemad, nad saavad kääride läbi vähem lõigutud. Ta kannatab ka paremini põuda ja tuult. Soola, mis tänavalt aeda võib sattuda, viirpuud ei talu.
Viirpuudega aias saab ka õunaraksus käia. Tegemist on nn. õunviljadega, mis võivad erinevatel isenditel olla suuremad või vähemad. Nad võivad olla üsna maitsetud ja jahused, aga nende seas on ka päris suupäraseid.

Siinkohal havitavad meid aga hoopiski üheemakalise viirpuu sordid.
´Stricta´- on ehk tuntuim neist. Ta kasvab 10 aastaga ca 5 m kõrgeks ja ca 1 m jämedaks sambaks. Juunis kaunistavad sammast väikesed valged õied.
´Compacta´- on sort, millest lähtudes saab endale kasvatada väikese puu, millel on rangelt kerakujuline võra. Sellel sordil puuduvad astlad. Paraku on ka õisi kasinalt. Neile, kes jumaldavad taimede vormilõikust, on ´Compacta´ maiuspala.
´Variegata´- on meie aedades vaid eksikülaliseks. Tal on valge ja kreemiga kirjatud lehed.

Üheemakalise viirpuu ´Compacta´ (C. monogyna) ilus 1,8 m kõrgune isend. Tema õunviljad meenutavad suuruselt ja värvilt kirsse.

Üheemakalise viirpuu ´Variegata´ (C. monogyna) välimus on üsna elurõõmsalt sitsiline.