Valge klaarõun
Suveõun.
Pärineb suure tõenäosusega Baltikumist. Loetakse sageli Põhjamaade
parimaks suveõunaks. Teine osa inimesi arvab, et Valge klaarõun
ei kõlba üldse süüa - liiga pehme ja pudine. Maitse asi!
Igatahes kehvade hammastega inimestele julgeksin küll soovitada.
Varane, valmib juba augustis. Saagikas (üle 100 kg puult), hea maitsega. Saab hea mahla, kompoti, supi. Puuviljamädanikku vähem, kui teistel suveõuntel. Saagikus muutub perioodiliseks, kui saak ühelt puult hakkab ületama 150 kg.. Kui saak puult ei ületa 80 kg, siis peaks ta kandma igal aastal. Puu keskmise kasvuga. Hakkab varakult kandma. Kasvukoha suhtes ei ole nõudlik. On nõus kasvama nii rasketel kui ka kergetel muldadel. Ka lausa liivases kasvukohas, kus teised sordid ei võta vedu. Liivasel mullal kasvades tuleb teda regulaarselt ja üsna tugevasti väetada. Kasvatatakse mitmel pool maailmas.
Õuna kaal 85…135 g. Järelikult on ta üsna suur õun. Muutub sageli seest läbipaistvaks. Viljaliha on jämedateraline, mahlakas.Ülevalminult muutub jahuseks ja maitse halveneb. Kollaksvalge, ilma punata. Viljal on märgatavad kandid, millest üks on teistest rohkem arenenud ja moodustab terava õmblusetaolise serva. Koristatakse augusti lõpul, säilib 2…3 nädalat juhul, kui õunad võetakse puust alla mõni päev enne täielikku küpsemist (koristamisega ei tohi hetkegi viivitada, kui koor hakkab värvuma kollaseks).
Enne valmimist on ta väga väärtuslikuks varaseks köögiõunaks. Kompott tuleb temast suurepärane, marineerida kannatab samuti, kuivatamine ei too kvaliteetset tulemust, mahl jääb hägune ja maitse on keskmine.
Puu kasvab noorena jõudsasti. On suhteliselt nõrgalt harunev. Oksad on jämedad, kaetud kogu ulatuses lühikeste katteokstega. Vajab regulaarset kärpimist, et sundida oksi harunema. Kärpimata puud hakkavad varakult kandma, aga nende saagikus langeb kiiresti, kuna võra sisemuses õunu ei ole.
On heaks tolmuandjaks teistele õunapuudele. "Valge klaarõun" on isesteriilne, temale tolmuandjaks sobiksid "Antoonovka", "Suislepp", "Tartu roosõun".