Krügeri tuviõun

Suveõun. Tema päritolu ei ole teada. Paljude arvates maitsvaim õun Eestis, millega suudab konkureerida vaid vana hea "Suislepp". Omalt poolt pakuksin konkurentideks veel "Sügisdesserti" ja "Martsipani".

Varane. Valmib augusti lõpus-septembris ja säilib hädaga oktoobri lõpuni. Hakkab varakult kandma ja on viljaka mulla puhul suure saagiga. Õun on väga hea maitsega, mahlane, hea aroomiga. Alati, kui seda õuna naudin ("söön" oleks siinkohal selgelt liiga labane sõna), imestan, kuidas küll Looja on suutnud suhkru ja happe vahekorra sedavõrd täpselt paika panna. Õunad on kollakasvalged, päiksepoolsed küljed on õrnalt roosakad, keskmise suurusega, 80…90 g. Tegemist on väga ilusa õunaga. Viljaliha kollakasvalge, tihe.

Puu on keskmise kasvuga, vajab head, viljakat mulda. Noored puud on natuke külmaõrnad, märgadel muldadel haigestuvad seenvähki. Talle annavad hästi tolmu "Valge klaarõun" ja "Tallinna pirnõun".

Lõigata tuleb samuti, nagu "Suisleppa".

Seda õuna nähes tikub mul ilmnema Pavlovi refleks - sülge hakkab ohtrasti erituma. Ja pole ka midagi imestada, tegemist on ikkagi Eesti õunasortide raudvaraga.