Tegemist on Eesti algupärase sordiga, mille aretasid A.Siimon ja K.Kask. Lembitu on sügissort.

Õunad on laikoonilised, suured (200 g), nõrkade kantidega, ilusa roosa(punase)kattevärviga. Vihmasel ja päikesevaesel aastal jäävad õunad üsna valkjaskollaseks. Õunte päikest saanud "põsed" õhetavad tugevasti. Koore all on selgesti märgatavad kollased täpid. Ladvaõunad on suisa iludused.  Õunad on suurepärase magushapu maitsega, väga mahlased, haukamiseks mitte liiga tihked. Viljaliha on kollakasvalge, magushapu, sisaldab 0,7% happeid, 10,9% suhkruid, 12,9 mg% askorbiinhapet. Temaga võrdväärse maitsega õuna annab tükk aega otsida. Kui midagi ette heita, siis seda, et maitses puuduvad meeldejäävad nüansid. ´Lembitu´ hapu on steriilselt hapu, magus on "labaselt" magus. Tahaks tunda mingit lisamaitset, mille üle saaks nuputada, et mis maitse see õieti ikka on. Viimane mõttearendus oli lihtsalt norimine - tegu on igati väärika õunaga.

Õunad valmivad septembris ja säiluvad heas hoiukohas novembrini. Hoiukohal peab hea lukk olema, muidu saavad need õunad ammu enne novembrit otsa.

Puu ei kasva liiga kõrgeks.  Sort on talvekindel, haiguskindel ja saagikas.