Aretatud Preisimaal 19.saj.alguses. Kirss on kollane, viljaliha valkjaskollane. Mahl on värvitu. Kirsid valmivad juuli lõpul, jahedal suvel augusti algul. Hapukasmagusad. Murelid on õrna koorega, lähevad kergesti plekiliseks ja ei kannata transportimist. Kollased viljad on tema omapäraks.

Puu keskmise kasvuga. Talvekindluse poolest keskmise vastupidavusega. Saaki annab suhteliselt vähe. Viljastub ka oma õietolmuga. Saagikust suurendab tolmlemine sortidega "Leningradi must", "Meelika", "Nord" ja hapukirssidest "Nõmme liivakirss".

Emamaaks on Inglismaa, Eestisse jõudis 20.saj. alguses. Murel on suurepoolne, natuke südaja kujuga, helekollane, roosade täppidega. Valmivad juuli lõpus, soodsal aastal alates juuli algusest. Saab hoolimata heledast värvist teha ka kompotti. Murelid on väga maitsvad, nende kestad ei ole ülearu sitked.

Puu on keskmise suurusega, saagikas ja küllaltki talvekindel. Paraku kardavad õienupud külma. Annab saaki ka oma õietolmuga viljastudes, aga kannab paremini, kui saab "Dönisseni kollase" või "Leningradi musta" õietolmu.

Aretanud A. ja E.Jaama. Kirss on mustjaspunane, suur, valmib juuli alguses. Luuseeme lahtine. Sobib ka hoidiste tegemiseks. Sort on hinnatud just tänu heale kirsi kvaliteedile. Magususelt jääb alla nii "Elton"ile kui ka "Jaama Maguskirsile".

Puu kasvab kõrgeks ja selle talvekindlus on rahuldav. Oma õietolmuga ei viljastu. Saagirikas. Parimad tolmeldajad on "Leningradi must", "Tõmmu" ja "Polli murel".

Aretasid K.Kask ja J.Eichfeld. Murelid on väiksepoolsed, tumedad. Valmivad juuli keskel. Luuseeme on poollahtine, mahl tumepunane. Sobib ka kompotiks.

Puu on suurepoolne, saagikas, viljub hästi omaenda õietolmuga. Saagikuse suurendamiseks peaks saama "Leningradi musta", "Dönisseni kollase" või "Nordi" õietolmu. "Meelika" talvekindlus on hea.

Aretasid J.Eichfeld ja K.Kask. Kirsid on mustjaspunased ja üsnagi suured. Murelid mõnusa vürtsise maitsega. Sobivad ka kompotiks. Mahl on tumepunane.

Puu on kasinama kasvuga, oksad allapoole lääpas. Talvekindlus ja saagikus on keskmised, paraku kardavad õienupud külma. Isesteriilne, headeks tolmuandjateks on "Meelika" ja "Zorka".

Aretas K.Kask. Esimene saak saadi 1987.a. Kirsid on suured ja tumepunased. Valmivad juuli algusest alates. Sobivad ka kompotiks. Mahl on punane. Minu maitsmismeel ´Tontu´ viljade mekutamisel midagi erilist ei tuvastanud.

Puud on tugeva kasvuga, saagikad ja talvekindlad. Ka õienupud peavad hästi külmale vastu. Isesteriilne, parimad õietolmudoonorid on "Kristiina" ja "Leningradi must".

Aretatud 1938.a. Venemaal. Kirss on ovaalne, üsna suur, merevaikkollane. Valmib juuli keskel. Mahl on roosakas. Siiski saab teha ka kompotti. Just ilus ja suur kirss ongi selle sordi plussiks.

Puu on keskmise suurusega, saagikus ei ole kiita, ka on ta üsna külmapelglik. Isesteriilne. Head tolmeldajad on "Leningradi must" ja "Meelika".

Aretatud Leningradis. Kirss on mustjaspunane või must, väike, valmivad juuli keskpaiku. Hapukasmagusad, sobivad ka kompoti valmistamiseks.

Puu tugeva kasvuga. Talvekindluse poolest üks kõige vastupidavamaid maguskirsisorte. Annab korralikult saaki. Isesteriilne, paremad tolmeldajad on "Kristiina", "Meelika" ja "Zorka".

Keskvarane. Valmib juuli alguses. Mureleid sobib kohe pruukida, aga kannatab ka kompotiks teha. Vili keskmise suurusega, südaja kujuga, tumepunane. Viljaliha pehme, tumepunane, meeldivalt hapukasmagus. Mahl tumepunane.

Puu ei kasva ülemäära suureks. Saaki annab omajagu, aga oksi reeglina ei murra. Tolmeldajateks on sobilikud 'Leningradi must' ja 'Meelika'.