Meelis

Talveõun. Ristatud A.Siimoni poolt 1946.a. Isaks oli "Tallinna pirnõun" ja emaks "Borovinka".

Suured, 100…150 g , õunad on lapikümarad, pooleldi kaetud meeldiva punaga. Õunad on välimuselt väga ilusad, suuremad eksemplarid on selgelt lapikud. Süüa on neid paras veebruaris - märtsis. Viljaliha on rohekasvalge, tihe, magushapu maitsega, sisaldab 0,5% happeid, 17,7% suhkruid, 12,9 mg% askorbiinhapet. Meelis on hea, toekas õun. Tema suurus ja väline ilu on lisaplussideks.

Nendest saab teha head mahla, ka kuivatada, kuid kompott ei tule hea.

Puu on laialivalguva võraga, oksad kipuvad murduma, vajab tugevat tagasilõikust. Ka kipuvad oksad tüvest välja kasvama ülemäära terava nurga all. Vajab tugevat väetamist ja tüsedat mulla kihti. Hakkab vara kandma ja on väga viljakas, kuni 300 kg puult. "Meelis" on väga talvekindel ja väga ühtlase kandega sort. Loetakse üheks viljakamaks sordiks. Vihmasel suvel võivad seenhaigused hakata kimbutama.

Parimad tolmeldajad on "Liivi sibulõun", "Paide taliõun", "Antoonovka"