Tellissaare

Pilt on tehtud veebruari keskel. Sel ajal on Tellissaare õunad ikkagi väga maitsvad. Eriti need ladva omad, punapõsksed.

Taliõun. Kasvatati üles Pilistveres Tellissaare talus Poolast toodud tundmatut sorti õuna seemnetest ca 1930.a. Sort avastati 1948.a.

Üks kõige paremini säilivatest õuntest. Viljaliha peeneteraline, tihe, rohekasvalge, sisaldab 1,1% happeid, 8,1% suhkruid, 16,1 mg% askorbiinhapet. Maitselt loetakse keskpäraseks. Suurte ladvaõunte kohta oleks seda küll selgelt patt väita. Hõredas võras kasvanud õunad on ilusad kollased ja mitte liiga väikesed, säilivad juunini ning on minu meelest vägagi maitsvad. Parim maiustamise aeg on jaanuarist-aprillini. Õunad on tugevasti vahaga kaetud, ümmargused, keskmise suurusega, 65…95...120 g (erinevate allikate alusel). Tihedas võras kasvanud väikesed õunad on maitsetud.

Õunad on väga veokindlad. Lisaks kevadtalvel värskelt söömisele saab teha väga head mahla. See jääb selge ja mõnusalt hapukas. Tellissaare on üks parimaid õunu kuivatamiseks. Kuivad õunaviilud jäävad kenasti heledaks. Temast ei saa head kompotti - siirupis muutuvad õunalõigud pisut vintskeks.

Puud on tugevakasvulised ja väga tiheda võraga. Neid tuleb tugevasti hõrendada. Puud on talvekindlad, kuigi mõnedel andmetel siiski mitte päris 100%. Vajab soojemat kasvukohta. Kandma hakkab varakult ja rikkalikult. Juba 5-dal aastal on saadud kuni 30 kg õunu puu kohta. Mullastiku suhtes ei ole eriti noriv.

Tellissaarele annavad kõige paremini tolmu "Tartu roosõun", "Antoonovka".

´Tellissaare´ kannab igal aastal rikkalikult - suure saagi eelduseks on arvukas õitevägi.