Jõhvikas,
Mustikas, Söödav kuslapuu
Karusmari Maasikas Sõstar Vaarikas. (valimiseks kliki)
Viinamarjad (valimiseks kliki)
Marjapõõsaste hinnakiri (valimiseks
kliki)
Mustikas koduaias.
(lühike õpetus)
Mustikas tuli meie aedadesse napp 10 aastat tagasi ja esialgu on temaga veel
segadust küllaga . Püüan asjasse veidi selgust tuua. Esiteks
ei ole siin tegemist meie metsamustika mingite aretistega või veel vähem
kaasaegse geenitehnoloogia saavutustega.
Mustikaliike loetakse maailmas kaugelt üle viiekümne, meie keeles
ei ole neile kõigile veel nimegi olemas. Laialdasemalt kultiveeritakse
kännasmustikat- highbush blueberry-(Vaccinium corymbosum) ja ahtalehist
mustikat- lowbush blueberry-(Vaccinium angustifolium) ja mitmetest liikidest
kombineeritud hübriide. Peamised kasvatuspiirkonnad on Põhja Ameerikas
meist 1000 või enam kilomeetrit lõuna pool.
Seal on nii päikest kui sooja mõnevõrra rohkem kui meil.
Eestis prooviti kännasmustikat
kasvatada eelmise sajandi kolmekümmnendatel aastatel Tooma Sookatsejaamas
Jõgevamaal ja leiti, et "see ei lähe mitte".Viimaste aastakümnetega
on meie kliima veidi järele andnud ja ameeriklased usinasti külmakindlamaid
mustikasorte aretanud. Praegune seis on selline, et pehmema talvega piirkondades(Läänemaa,
Edela - Eesti) võib mõne kännasmustika sordi põõsastelt
isegi marju saada- loen üles: Toro, Blueray , Bluecrop.Nende marjad on
väga suured(2-3 grammi) ja maitsvad. Saak on heades kasvutingimustes kuni
4-5 kilo põõsa kohta, meil vaevalt,et nii palju tuleb. Värske
mari suud ei määri, küll tuleb mustikamust marjakestast välja
pärast külmutamist või keetmisel. Põõsad on kuni
paar meetrit kõrged.
Eelmise aasta talvel(meil-35C) külmusid kännasmustikad lumepinnani
tagasi isegi veel Poolas.
Järgmine seltskond on ahtalehise ja kännasmustika hübriidid -Patriot,
Northland, Northblue, Northcountry, Northsky, Polaris, St.Cloud ja soomlaste
omad (nende sees on ka meie sinika verd)Aron, Aino,Alvar. Olenevalt sordist
on põõsa kõrgus poolest meetrist meetrini.Nende talvekindlus
on parem, -25C ei tee veel kurja. Sordid on projekteeritud saagi valmis saama
lühikese suve jooksul, õitsevad kevadel suhteliselt varakult ja
nii ongi öökülm kohal. Päris ilma saagita siiski ei jää,
sest mustikas õitseb oma paar nädalat- midagi tuleb ikka külge.
Patriot ja Northblue ei jää marja suuruse poolest kännasmustikale
alla, teiste marjad on väiksemad, (1gramm).Paar kilo marja põõsa
kohta peaks mõnelt sordilt meil kätte saama. Maitse on ikka väga
hea.
Ahtalehine mustikas kannatab kasvada päris karmides tingimustes. -35 C talvel on veel vastuvõetav ja ka õied kannatavad paar miinuskraadi välja. Põõsas ulatub napilt põlvini, aga marju mahub sinna paar- kolm kilo ära. Seda üle 5-6 aastastel põõsastel. Ahtalehise mustika sordiaretusega ei ole tõsiselt tegeletud. Top Hat on meil kataloogimüügis olnud, ega ta kehv ei ole, aga mitte ka midagi erilist. NB! Kui mõned hübriidid ja kännasmustikad teevad marju(kuigi vähem ja väiksemaid) ka üksikult kasvades,siis ahtalehise mustika põõsaid peab tolmlemise tagamiseks kindlasti vähemalt kaks erinevat olema.Ahtalehine mustikas on väga varieeruv liik, nii põõsa suuruselt, marjade värvuselt, (roosast üle sinise mustani välja), suuruselt(0,5-1,5 grammi) ja ka maitselt. Mul on 30 000 põõsalisest kollektsioonist valitud paljundusse umbes sada põõsast ja seal on neid tõesti "igale maitsele"
Mustikapõõsas
aeda,- missugune muld peaks olema? Võtame rahulikult- aiamuld praktiliselt
ei sobi . USA ja Kanada teadlaste üle poole sajandi kestnud uurimised ütlevad-
mulla pH peaks olema alla 5,0 parim pH 4,5. õhurikas vett läbilaskev
pinnas, huumusesisaldus üle 5%, toitainetevaene, parem kui ilma savita,
LUBJANE PINNAS EI SOBI ÜLDSE.. Sellist maad ühes keskmises koduaias
küll ei leia . Kahjuks on meil taimemüüjaid, kes võluva
elegantsiga nullivad selle õpetuse -- istutage aga sinna kus kartul kasvas,
ainult peotäis (liiter, pangetäis) turvast alla ja läheb küll.
Neist tuleb muidugi aru saada- taimed tahavad ju müümist ja paariks
aastaks, kuni põõsad veel väikesed ja turvas lagunemata,
piisab sellest ehk tõesti.
Täiskasvanud mustikapõõsas vajab juurtele ruumi kuni paarsada
liitrit , ja korraliku saagi saamiseks peab kogu see mullamaht talle sobilik
olema.
Tuleb teha istutusauk mõõtudes
1x1 meetrit ja sügavus 30 või enam cm.Võimaliku savise või
lubjase pinnasevee sissetungimise vältimiseks on mõistlik augu küljed
ja pool põhja kilega isoleerida. Kasvupinnaseks sobib hästi ilma
väetisteta kuivalt helepruun rabaturvas. Selle võib 1:1 puhta liivaga
segada, aga ei pea. Kui on tegemist kuivatatud freesturbaga, tuleb mitu päeva
vaeva näha selle märjaks saamisega- esialgu voolab kastmisvesi turbast
lihtsalt läbi. Kui auk on niisket turvast tihedalt täis , on paras
taimed sisse istutada. Istutama peaks põõsa 3-5 cm sügavamale,
kui ta kassetis või potis oli.
Kasseti või potitaimi võib istutada millal tahes( maa võiks
ikka sula olla) ainult juulist sügise poole ei tohi enam lämmastikku
sisaldavaid väetisi anda. Väetistena on julge kasutada rodo ja mustikaväetisi
vastavalt õpetusele- see tuleb küll kallim kätte, aga on riskivaba..
Teisel sügisel tuleb istutusauk multsiga katta-5-10 cm männikoore
puru, turvast, okaspuu vana saepuru...
Missugune on hea taim?- Kui kassett,pott või kott on juuri tihedalt täis
kasvanud, on tegemist ülekasvanud taimega- Istutamisel tuleb tihe juurepall
paarist kohast laiali rebida, siis läheb põõsas kasvama küll,
aga aastajagu kulub põdemiseks. Ka ühe pika oksaga taim tahab kohendamist-
kevadisel istutamisel tuleb see kohe umbes 10 cm kõrguseni tagasi lõigata,
suvel või sügisel istutades tuleb lõikamisega oodata järgmise
kevadeni.Mõni põõsas tahab juba järgmisel aastal õitsema
hakata- see pidurdab kõvasti kasvu, õiepungad peaks kevadel ära
näpistama. Kui taimemüüja pakub mingi SORDI,-eriti hübriidsordi
SEEMIKUID - on tegemist- pehmelt väljendades- eksitava informatsiooniga
- seemnest paljundus ei taga taimede väärtuslike sordiomaduste edasikandumist.
Kvaliteetse taime garanteerivad vastav sertifikaat edasimüüjal, paljunduslitsents
taimetootjal ja hea nimi mõlemal. Taimeostul-eriti suuremates kogustes-
ei maksa häbeneda nende vastu huvi tunda.
Veel üks mure- paarikümne
põõsaga mustikaaia nokitsevad linnud õige kiiresti tühjaks.
Siin aitab ainult võrk. Tootmispõllud kannatavad linnuründe
kergemini välja, pind on lihtsalt suur, aga oma kahju teevad nad sealgi.
Kes tahab ainult mustikaga
endale ülalpidamist teenida, võiks rappa minna. Parimaks põlluks
on ammendatud freesturbaväli. Enam- vähem korralikult rajatud kandeeas
põld annab aastas käivet 50 -100 tuhat krooni hektarile, sellest
pool jääb tuluks.
Puhas aritmeetika lubab hektarilt ka paarsada tuhat krooni kokku korjata, aga
see on aritmeetika. Turbaväljal tuleb üks pere (3 inimest) vabalt
toime kuni 10 hektari mustikapõllu hooldamisega, korjamiseks augustikuus
on vaja juurde 8-12 inimest hektarile.
Kellele jäi midagi arusaamatuks või on mustikapõllu rajamise
vastu tõsisem huvi võib pöörduda telefonidel 7 454 538,
õhtuti
või 51 70 277 päevasel ajal
Marjasoo talu.
Toomas Jaadla.