Jõhvikas, Mustikas, Söödav kuslapuu
Karusmari Maasikas Sõstar Vaarikas. (valimiseks kliki)
Viinamarjad (valimiseks kliki)
Marjapõõsaste hinnakiri (valimiseks kliki)

Mustikas koduaias.
(lühike õpetus)

Mustikas tuli meie aedadesse napp 10 aastat tagasi ja esialgu on temaga veel segadust küllaga . Püüan asjasse veidi selgust tuua. Esiteks ei ole siin tegemist meie metsamustika mingite aretistega või veel vähem kaasaegse geenitehnoloogia saavutustega.
Mustikaliike loetakse maailmas kaugelt üle viiekümne, meie keeles ei ole neile kõigile veel nimegi olemas. Laialdasemalt kultiveeritakse kännasmustikat- highbush blueberry-(Vaccinium corymbosum) ja ahtalehist mustikat- lowbush blueberry-(Vaccinium angustifolium) ja mitmetest liikidest kombineeritud hübriide. Peamised kasvatuspiirkonnad on Põhja Ameerikas meist 1000 või enam kilomeetrit lõuna pool.
Seal on nii päikest kui sooja mõnevõrra rohkem kui meil.

Eestis prooviti kännasmustikat kasvatada eelmise sajandi kolmekümmnendatel aastatel Tooma Sookatsejaamas Jõgevamaal ja leiti, et "see ei lähe mitte".Viimaste aastakümnetega on meie kliima veidi järele andnud ja ameeriklased usinasti külmakindlamaid mustikasorte aretanud. Praegune seis on selline, et pehmema talvega piirkondades(Läänemaa, Edela - Eesti) võib mõne kännasmustika sordi põõsastelt isegi marju saada- loen üles: Toro, Blueray , Bluecrop.Nende marjad on väga suured(2-3 grammi) ja maitsvad. Saak on heades kasvutingimustes kuni 4-5 kilo põõsa kohta, meil vaevalt,et nii palju tuleb. Värske mari suud ei määri, küll tuleb mustikamust marjakestast välja pärast külmutamist või keetmisel. Põõsad on kuni paar meetrit kõrged.
Eelmise aasta talvel(meil-35C) külmusid kännasmustikad lumepinnani tagasi isegi veel Poolas.

Järgmine seltskond on ahtalehise ja kännasmustika hübriidid -Patriot, Northland, Northblue, Northcountry, Northsky, Polaris, St.Cloud ja soomlaste omad (nende sees on ka meie sinika verd)Aron, Aino,Alvar. Olenevalt sordist on põõsa kõrgus poolest meetrist meetrini.Nende talvekindlus on parem, -25C ei tee veel kurja. Sordid on projekteeritud saagi valmis saama lühikese suve jooksul, õitsevad kevadel suhteliselt varakult ja nii ongi öökülm kohal. Päris ilma saagita siiski ei jää, sest mustikas õitseb oma paar nädalat- midagi tuleb ikka külge. Patriot ja Northblue ei jää marja suuruse poolest kännasmustikale alla, teiste marjad on väiksemad, (1gramm).Paar kilo marja põõsa kohta peaks mõnelt sordilt meil kätte saama. Maitse on ikka väga hea.

Ahtalehine mustikas kannatab kasvada päris karmides tingimustes. -35 C talvel on veel vastuvõetav ja ka õied kannatavad paar miinuskraadi välja. Põõsas ulatub napilt põlvini, aga marju mahub sinna paar- kolm kilo ära. Seda üle 5-6 aastastel põõsastel. Ahtalehise mustika sordiaretusega ei ole tõsiselt tegeletud. Top Hat on meil kataloogimüügis olnud, ega ta kehv ei ole, aga mitte ka midagi erilist. NB! Kui mõned hübriidid ja kännasmustikad teevad marju(kuigi vähem ja väiksemaid) ka üksikult kasvades,siis ahtalehise mustika põõsaid peab tolmlemise tagamiseks kindlasti vähemalt kaks erinevat olema.Ahtalehine mustikas on väga varieeruv liik, nii põõsa suuruselt, marjade värvuselt, (roosast üle sinise mustani välja), suuruselt(0,5-1,5 grammi) ja ka maitselt. Mul on 30 000 põõsalisest kollektsioonist valitud paljundusse umbes sada põõsast ja seal on neid tõesti "igale maitsele"

Mustikapõõsas aeda,- missugune muld peaks olema? Võtame rahulikult- aiamuld praktiliselt ei sobi . USA ja Kanada teadlaste üle poole sajandi kestnud uurimised ütlevad- mulla pH peaks olema alla 5,0 parim pH 4,5. õhurikas vett läbilaskev pinnas, huumusesisaldus üle 5%, toitainetevaene, parem kui ilma savita, LUBJANE PINNAS EI SOBI ÜLDSE.. Sellist maad ühes keskmises koduaias küll ei leia . Kahjuks on meil taimemüüjaid, kes võluva elegantsiga nullivad selle õpetuse -- istutage aga sinna kus kartul kasvas, ainult peotäis (liiter, pangetäis) turvast alla ja läheb küll.
Neist tuleb muidugi aru saada- taimed tahavad ju müümist ja paariks aastaks, kuni põõsad veel väikesed ja turvas lagunemata, piisab sellest ehk tõesti.
Täiskasvanud mustikapõõsas vajab juurtele ruumi kuni paarsada liitrit , ja korraliku saagi saamiseks peab kogu see mullamaht talle sobilik olema.

Tuleb teha istutusauk mõõtudes 1x1 meetrit ja sügavus 30 või enam cm.Võimaliku savise või lubjase pinnasevee sissetungimise vältimiseks on mõistlik augu küljed ja pool põhja kilega isoleerida. Kasvupinnaseks sobib hästi ilma väetisteta kuivalt helepruun rabaturvas. Selle võib 1:1 puhta liivaga segada, aga ei pea. Kui on tegemist kuivatatud freesturbaga, tuleb mitu päeva vaeva näha selle märjaks saamisega- esialgu voolab kastmisvesi turbast lihtsalt läbi. Kui auk on niisket turvast tihedalt täis , on paras taimed sisse istutada. Istutama peaks põõsa 3-5 cm sügavamale, kui ta kassetis või potis oli.
Kasseti või potitaimi võib istutada millal tahes( maa võiks ikka sula olla) ainult juulist sügise poole ei tohi enam lämmastikku sisaldavaid väetisi anda. Väetistena on julge kasutada rodo ja mustikaväetisi vastavalt õpetusele- see tuleb küll kallim kätte, aga on riskivaba.. Teisel sügisel tuleb istutusauk multsiga katta-5-10 cm männikoore puru, turvast, okaspuu vana saepuru...

Missugune on hea taim?- Kui kassett,pott või kott on juuri tihedalt täis kasvanud, on tegemist ülekasvanud taimega- Istutamisel tuleb tihe juurepall paarist kohast laiali rebida, siis läheb põõsas kasvama küll, aga aastajagu kulub põdemiseks. Ka ühe pika oksaga taim tahab kohendamist- kevadisel istutamisel tuleb see kohe umbes 10 cm kõrguseni tagasi lõigata, suvel või sügisel istutades tuleb lõikamisega oodata järgmise kevadeni.Mõni põõsas tahab juba järgmisel aastal õitsema hakata- see pidurdab kõvasti kasvu, õiepungad peaks kevadel ära näpistama. Kui taimemüüja pakub mingi SORDI,-eriti hübriidsordi SEEMIKUID - on tegemist- pehmelt väljendades- eksitava informatsiooniga - seemnest paljundus ei taga taimede väärtuslike sordiomaduste edasikandumist.
Kvaliteetse taime garanteerivad vastav sertifikaat edasimüüjal, paljunduslitsents taimetootjal ja hea nimi mõlemal. Taimeostul-eriti suuremates kogustes- ei maksa häbeneda nende vastu huvi tunda.

Veel üks mure- paarikümne põõsaga mustikaaia nokitsevad linnud õige kiiresti tühjaks.
Siin aitab ainult võrk. Tootmispõllud kannatavad linnuründe kergemini välja, pind on lihtsalt suur, aga oma kahju teevad nad sealgi.

Kes tahab ainult mustikaga endale ülalpidamist teenida, võiks rappa minna. Parimaks põlluks on ammendatud freesturbaväli. Enam- vähem korralikult rajatud kandeeas põld annab aastas käivet 50 -100 tuhat krooni hektarile, sellest pool jääb tuluks.
Puhas aritmeetika lubab hektarilt ka paarsada tuhat krooni kokku korjata, aga see on aritmeetika. Turbaväljal tuleb üks pere (3 inimest) vabalt toime kuni 10 hektari mustikapõllu hooldamisega, korjamiseks augustikuus on vaja juurde 8-12 inimest hektarile.
Kellele jäi midagi arusaamatuks või on mustikapõllu rajamise vastu tõsisem huvi võib pöörduda telefonidel 7 454 538, õhtuti
või 51 70 277 päevasel ajal
Marjasoo talu.
Toomas Jaadla.